Semana oin, MS-OMS husi rejiaun sudeste aziatiku ko’alia kona-ba prioridade saúde

DILI, 04 Setembru 2026 (TATOLI)—Semana oin, Ministru Saúde no ofisiál sira husi Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian sei hasoru malu no diskute kona-ba oinsá atu fó asesu ne’ebé justu ba ema sira ho kuidadu espesializadu, aselera serbisu hodi hakotu moras tuberkuloze no uzu ba saúde dijitál no intelijénsia artifisiál (AI, sigla inglés).
“Enkontru ne’e hanaran sesaun hitu-nulu-resin-sia husi Komité Rejionál OMS nian ba Sudeste Aziátiku. Ida-ne’e mak OMS nia enkontru anuál iha Rejiaun ne’e. Timor-Leste simu lidera husi loron 07 to’o loron 10 fulan-Setembru. Ministriu Saúde no ofisiál superiór sira husi Rejiaun Sudeste Aziátiku mak sei partisipa,” refere nota ne’ebé TATOLI asesu, ohin.
Diretór-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus no Nilesh Buddha, ne’ebé mak responsável ba OMS Sudeste Aziátiku no ofisiál superiór sira seluk husi OMS mós sei marka prezensa.
Eventu ida-ne’ebé hanaran meza redonda ministeriál, sei foka ba rekursu umanu ba saúde ekuidade ba iha kuidadu espesializadu. Líder sira sei diskute kona-ba oinsá nasaun sira bele fó asesu di’ak-liu ba ema sira ba servisu saúde espesializadu sira, liuliu bainhira populasaun ho idade avansadu sira no nesesidade saúde nian ne’ebé kontinua muda.
Rejiaun Sudeste Aziátiku nafatin iha númeru kazu tuberkuloze aas liu iha mundu. Iha 2024, iha kazu TB foun hamutuk tokon 3.68-resin no mate tanba TB hamutuk 433,000 iha Rejiaun ida-ne’e. Maske progresu sira halo ona, Estadu-membru sira sei haree ba asaun xave sira hodi taka lakuna sira-ne’ebé sei kontinua iha. Ida-ne’e inklui deskobre TB sedu, prevene, no liga di’ak liután kuidadu TB ho kuidadu saúde primária.
Líder sira mós sei diskute oinsá teknolojia dijitál no intelijénsia artifisiál bele ajuda lori nasaun sira ba kobertura saúde universál no sistema saúde ne’ebé forte liu.
Komité Rejionál ida-ne’e sei halo revizaun ba progresu sira ba kobertura saúde universál no Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável nian ne’ebé relasiona ho saúde. Presiza nafatin serbisu barak liután atu hametin kuidadu saúde primária, hadi’a kualidade kuidadu nian, proteje ema sira husi kustu saúde nian no asegura katak progresu saúde nian to’o ba ema hotu.
Dezde 2014, rejiaun ne’e atinje ona atinjimentu liu 35 iha eliminasaun moras hada’et sira. Estadu-membru sira sei diskute oinsá aproximasaun ida-ne’ebé ligadu liu no foka ba ema sira bele ajuda sira atinje objetivu sira seluk ba tinan 2030 nian, liuliu iha área sira-ne’ebé susar liu atu atinje.
Prioridade sira seluk inklu, hadi’a asesu ba dispozitivu no teste médiku sira ho kualidade, liuhusi jere sira ho di’ak husi selesaun to’o aprovizionamentu, utilizasaun no manutensaun; no halo fasilidade saúde sira sai forte liután atu nune’e sira bele sobrevive ba emerjénsia sira no risku klimátiku sira enkuantu fornese nafatin servisu saúde esensiál sira.
Sorumutu ne’e sei ajuda forma meta saúde nian ba Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian iha tinan hirak oin mai. Foku prinsipál mak atu promove, fornese no proteje saúde no moris-di’ak ema hotu nian no atu aselera progresu ba Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável nian ne’ebé relasiona ho saúde.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes

