Top

Sistema Saúde iha Timor-Leste: Reflesaun ba kapasidade atendimentu médiku kompleksu  

Leonardo Ximenes

“Reflesaun krítika ba kapasidade Sistema Saúde Nasionál atu responde ba kazu médiku kompleksu no hametin reforma saúde iha Timor-Leste”

  1. Introdusaun

Desde restaurasaun independénsia iha tinan 2002, Timor-Leste halo ona progresu importante iha setor saúde. Governu no parseiru dezenvolvimentu sira investe barak atu harii no rehabilita sentru saúde, postu saúde no ospitál sira iha territóriu Nasionál tomak. Númeru profisionál saúde aumenta kompara ho períodu pós-konflitu, no programa saúde públika hanesan imunizasaun, saúde inan no oan, nutrisaun no kontrolu moras transmisível mos hatudu progresu signifikativu.

Husi Governu Konstitusionál dahuluk to’o Governu Konstitusionál ba dala IX, saúde kontinua sai prioridade ida iha polítika públika Nasionál. Dokumentu estratéjiku hanesan Plano Estratégico de Desenvolvimento Nacional (PEDN) 2011–2030 hatuur setor saúde nu’udar pilar importante atu garante kapitál umanu no bem-estar populasaun. Orsamentu Estadu kada tinan aloka rekursu substansial ba infraestrutura saúde, formasaun rekursu umanu no fornecimentu ekipamentu médiku.

Maski nune’e, depois de liu tinan rua-nulu resin independénsia, pergunta importante ida kontinua mosu iha debate públiku: tanbasá Timor-Leste sei enfrenta difikuldade boot atu responde kazu médiku ne’ebé kompleksu? Bainhira pasiente sira sofre moras kardiovaskular grave, kansér, trauma kompliku, insufisiénsia renal avansadu ka nesesita intervensaun cirúrgika espesializada, dala barak sistema saúde Nasionál seidauk iha kapasidade kompleta atu responde ho efetividade. Rezultadu mak pasiente barak presiza refere ba tratamentu iha rai liur, hanesan Indonézia, Malázia, Singapura ka Austrália.

Realidade ida-ne’e la’ós atu minimiza progresu ne’ebé Timor-Leste atinji ona. Maibé, realidade ne’e tenke sai oportunidade ida atu halo reflesaun profunda kona-ba kapasidade sistema saúde Nasionál. Iha perspetiva saúde públika, forsa sistema saúde la mede deit husi númeru edifísiu ka sentru saúde ne’ebé harii, maibé liu-liu husi nia kapasidade atu salva moris, responde nesesidade saúde kompleksa no garante kuidadu saúde ne’ebé segura, efetiva no sustentável ba sidadaun hotu-hotu.

Tanba ne’e, artiklu ida-ne’e buka analiza fatores estratéjiku sira ne’ebé kontribui ba limitasaun sistema saúde Timor-Leste iha resposta ba kazu médiku kompleksu, no mos propoin reflexaun kona-ba reforma ne’ebé presiza atu halo atu fortalece sistema saúde Nasionál ba futuru.

  1. Problema prinsipál

Maski Timor-Leste konsege aumenta asesu ba servisu saúde primaria durante períodu independénsia, sistema saúde Nasionál sei enfrenta desafiu boot atu responde ba kazu médiku ne’ebé kompleksu no presiza intervensaun espesial. Problema ida-ne’e la’ós deit kona-ba limitasaun infraestrutura, maibé mos liga ho kapasidade rekursu umanu, disponibilidade teknolojia saúde no efisiénsia sistema referál Nasionál.

2.1 Dependénsia ba tratamentu iha rai-li’ur

Ida husi indikador ne’ebé hatudu limitasaun sistema saúde Nasionál mak kontinua aumenta nesesidade atu refere pasiente sira ba tratamentu iha rai liur. Kazu sira hanesan moras koração, kansér, insufisiénsia renal avançada, neurocirurgia, trauma kompliku no intervensaun cirúrjika espesializada balu seidauk bele trata ho kompletu iha Timor-Leste.

Durante tinan barak, Governu presiza aloka orsamentu boot atu suporta tratamentu pasiente sira iha Indonézia, Malázia, Singapura no nasaun seluk. Maski programa ida-ne’e importante atu salva moris pasiente sira, dependénsia naruk ba tratamentu iha estranjeiru bele sai indikasaun katak kapasidade sistema saúde Nasionál seidauk dezenvolve ho nivel ne’ebé espera.

Maski Timor-Leste aumenta investimentu iha infraestrutura saúde, formasaun rekursu umanu no expansaun servisu saúde baziku, dependénsia ba tratamentu iha rai liur sei aas. Segundo informasaun husi Ministériu Saúde, Governu presiza gasta entre miliaun US$12 to’o US$15 kada tinan atu finansia tratamentu pasiente sira iha ospitál estranjeiru. Dadus ida-ne’e hatudu katak, maski progresu importante ne’ebé atinji ona, kapasidade sistema saúde Nasionál atu responde ba kazu médiku kompleksu hanesan kansér, moras koração, insufisiénsia renal avançada no neurocirurgia seidauk sufisiente atu responde ho efetividade ba nesesidade populasaun nian.

Pergunta estratéjika ida ne’ebé importante mak: to’o bainhira Timor-Leste sei kontinua depende ba servisu saúde iha rai seluk? No saida mak presiza halo atu investimentu ne’ebé atualmente uza ba tratamentu iha rai liur bele, ho forma gradual, transforma sai investimentu estratéjiku atu fortalece kapasidade sistema saúde Nasionál?

2.2 Falta médiku no profisionál saúde espesialista

Dezafiu seluk ne’ebé importante mak limitasaun rekursu umanu saúde, partikularmente médiku espesialista. Maski númeru médiku jerál aumenta durante tinan sira ikus ne’e, Timor-Leste sei enfrenta defisit iha área espesialidade hanesan kardiologia, onkologia, Neurocirurgia, nefrologia, anestesiologia, terapia intensiva no área klinika avançada sira seluk.

Iha sistema saúde modernu, qualidade servisu la depende deit ba edifísiu ka ekipamentu, maibé depende barak ba kapasidade profisionál sira ne’ebé opera no jere sistema ne’e. Bainhira espesialista menus, tempu espera ba tratamentu aumenta, no dala barak pasiente tenke refere ba rai liur.

Aleinde ne’e, distribuisaun rekursu umanu entre Dili no munisípiu sira mos sai desafiu ida tan. Munisípiu balu sei enfrenta limitasaun boot iha asesu ba servisu espesializada, ne’ebé bele aumenta desigualdade saúde entre populasaun urbana no rural.

2.3 Falta ekipamentu no teknolojia médika

Sistema saúde ida forte presiza apoiu husi ekipamentu no teknolojia médika ne’ebé adekuadu. Maski Governu investe ona iha ekipamentu saúde durante tinan sira ikus ne’e, realidade hatudu katak fasilidade balu seidauk iha kapasidade teknika atu responde ba nesesidade tratamentu avançadu.

Kazu sira ne’ebé presiza exames diagnostiku espesializada, laboratóriu avançadu, unidade terapia intensiva (ICU), sala operasaun modernu no ekipamentu monitórizasaun kompleksa sei enfrenta limitasaun iha implementasaun. Iha situasaun balu, problema manutensaun no disponibilidade ekipamentu mos sai obstákulu ba prestasaun servisu saúde.

Konsekuénsia husi situasaun ida-ne’e mak atrasu diagnóstiku, atrasu tratamentu no aumenta probabilidade komplikasaun ba pasiente sira.

2.4 Sistema referál ne’ebé sei presiza fortalesimentu

Sistema referál mak elementu importante ida iha sistema saúde modernu. Referál ne’ebé efisiente bele garante pasiente hetan tratamentu tuir nivel nesesidade no evita atrasu atendimentu.

Maibé iha prátika, sistema referál iha Timor-Leste sei enfrenta dezafiu balu, hanesan koordinasaun entre nivel servisu saúde, transporte médiku, preparasaun dokumentasaun klinika no disponibilidade servisu iha nivel superior.

Bainhira sistema referál la lao ho diak, pasiente bele hasoru atrasu iha transferénsia, repetisaun exames, no komplikasaun saúde ne’ebé bele prevene. Problema ida-ne’e sai klaru liu tan ba kazu emerjénsia no kazu médiku kompleksu ne’ebé presiza intervensaun lalais.

Reflesaun

Problema sira ne’ebé temi iha leten la’ós deit problema tekniku ka administrativu. Sira reflete desafiu boot ida kona-ba oinsá Timor-Leste bele transforma investimentu saúde durante tinan 23 independénsia sai kapasidade Nasionál ne’ebé efetivamente responde ba nesesidade saúde povu nian. Bainhira dependénsia ba tratamentu iha rai liur kontinua aas, no kapasidade interna seidauk forte, reforma sistema saúde sai la’ós opsaun ida, maibé nesesidade estratéjika ba futuru nasaun nian. 

  1. Análiza akademika: Perspetiva WHO six building blocks

Organizasaun Mundial ba Saúde (WHO) hatuur estrutura ida ne’ebé koñesidu hanesan WHO Health System Framework ka Six Building Blocks of Health Systems, atu avalia no fortalese sistema saúde iha nasaun sira. Estrutura ida-ne’e konsidera katak sistema saúde forte tenke integra elementu prinsipal neen: prestação servisu (service delivery), rekursu umanu saúde (health workforce), sistema informasaun saúde (health information), medisina no teknolojia saúde (medical products and technologies), finansiamentu saúde (health financing), no lideransa no governasaun (leadership and governance).

Husi perspetiva ida-ne’e, desafiu sira ne’ebé enfrenta husi Timor-Leste bele komprende liu tan hanesan problema sistémiku, la’ós problema individual ka institusional deit.

3.1 Service Delivery (Prestasaun servisu saúde)

Objetivu principal sistema saúde mak garante servisu saúde ne’ebé seguru, efetivu, asesivel no ho kualidade ba populasaun hotu-hotu.

Durante independénsia, Timor-Leste konsege aumenta númeru sentru saúde, postu saúde no ospitál iha munisípiu sira. Ida-ne’e hatudu progresu importante iha asesu ba kuidadu saúde baziku. Maibé, bainhira haree ba servisu saúde espesializada, sei iha limitasaun boot.

Prestasaun servisu ba moras kompliku hanesan kansér, moras koração, trauma grave, insufisiénsia renal no kazu Neurocirurgia seidauk disponivel ho kompletu iha nasaun laran. Rezultadu mak sistema saúde sei depende ba referál externa ba rai liur.

Ne’e hatudu katak expansaun infraestrutura seidauk sempre akompaña ho dezenvolvimentu kapasidade servisu ne’ebé kompletu.

3.2 Health Workforce (Rekursu umanu saúde)

WHO konsidera rekursu umanu saúde hanesan korasaun sistema saúde nian. La iha sistema saúde ne’ebé forte bainhira la iha profisionál saúde ne’ebé sufisiente, kompetente no distribui ho justisa.

Timor-Leste halo investimentu boot iha formasaun médiku no enfermeiru sira. Maibé desafiu principal mak disponibilidade médiku espesialista no retensaun rekursu umanu kualifikadu.

Área hanesan:

  1. Kardiolojia
  2. Onkolojia
  3. Nefrolojia
  4. Neurosirurjia
  5. Anestesiolojia
  6. Terapia intensiva

seidauk iha númeru sufisiente atu responde nesesidade Nasionál. Aleinde ne’e, distribuisaun rekursu umanu sei sentraliza barak iha Dili, enquanto munisípiu sira enfrenta falta profisionál saúde ho kompeténsia avançada.

3.3 Health Information System (Sistema informasaun saúde)

Sistema informasaun saúde importante atu ajuda desizaun politika no planeamentu evidénsia-base. Timor-Leste konsege dezenvolve Sistema Informasaun Saúde Nasionál no utiliza plataforma digital hanesan DHIS2 atu suporta koleta no analiza dadus saúde.

Maibé desafiu sei iha:

  1. Kualidade dadus.
  2. Integrasaun sistema sira.
  3. Utilizasaun dadus ba tomada desizaun.
  4. Kapasidade análize iha nivel munisípiu.

Bainhira dadus la utiliza ho efetivu, planeamentu rekursu umanu, ekipamentu no investimentu saúde bele la responde ba nesesidade real populasaun.

3.4 Medical Products, Vaccines and Technologies

Disponibilidade medisina, ekipamentu no teknolojia médika mak fator importante ba sistema saúde modern. Maski Governu kontinua aumenta aprovizionamentu ekipamentu no medisina, realidade hatudu katak fasilidade saúde balu seidauk iha kapasidade teknolójika atu responde ba kazu médiku kompleksu.

Desafiu sira inklui:

  1. Ekipamentu diagnostiku limitadu.
  2. Unidade terapia intensiva menus.
  3. Sala operasaun espesializada limitadu.
  4. Sistema manutensaun ekipamentu seidauk sustentável.
  5. Dependénsia ba importasaun medisina no teknolojia.

Situasaun ida-ne’e bele afeta kualidade atendimentu no aumenta dependénsia ba tratamentu iha estranjeiru.

3.5 Health financing (Finansiamentu saúde)

Finansiamentu saúde importante atu garante sustentabilidade sistema saúde.

Durante tinan sira ikus ne’e, Governu aloka orsamentu signifikativu ba setor saúde. Maibé pergunta importante ida mak la’ós deit kona-ba montante orsamentu, maibé kona-ba efisiénsia utilizasaun rekursu.

Desafiu importante sira mak:

  1. Distribuisaun orsamentu ne’ebé sempre la liga ho prioridade epidemiolójika.
  2. Dependénsia ba apoiu parseiru dezenvolvimentu.
  3. Gastu boot ba tratamentu iha rai liur.
  4. Investimentu limitadu ba servisu espesializada Nasionál.

Husi perspetiva saúde públika, sustentabilidade sistema saúde depende ba kapasidade atu transforma gastu saúde sai investimentu estratéjiku ne’ebé produz benefísiu ba tempu naruk.

3.6 Leadership and Governance (Lideransa no governasaun)

WHO konsidera lideransa no governasaun hanesan fundamentu prinsipal ba sistema saúde ida-ne’ebé efetivu.

Lideransa forte tenke garante:

  1. Planeamentu estratéjiku.
  2. Transparénsia.
  3. Prestasaun konta.
  4. Meritokrasia.
  5. Efisiénsia jestaun.

Iha konteksu Timor-Leste, desafiu governasaun sei sai tema importante ida iha debate públiku. Nomeasaun lideransa ne’ebé la bazeia totalmente ba kompeténsia teknika, mudansa prioridade politika no fraqueza koordinasaun interinstitusional bele afeta kontinuidade reforma saúde.

Sistema saúde forte la depende deit ba orsamentu boot, maibé depende mos ba lideransa ne’ebé iha visaun, kapasidade jestaun no kompromisu ba rezultadu saúde populasaun.

Síntese akadémika

Husi análize WHO Six Building Blocks, bele konklui katak desafiu sistema saúde Timor-Leste la’ós deit falta ospitál ka falta ekipamentu. Problema principal mak nesesidade atu fortalese elementu sistema tomak ho maneira integrada. Bainhira prestasaun servisu, rekursu umanu, informasaun saúde, teknolojia, finansiamentu no governasaun la dezenvolve ho equilíbrio, sistema saúde sei enfrenta difikuldade atu responde ba kazu médiku kompleksu no garante kuidadu saúde ho kualidade ba sidadaun hotu-hotu.

  1. Komparasaun internasionál

Timor-Leste bele aprende husi nasaun sira ne’ebé antes hasoru limitasaun sistema saúde, maibé halo reforma gradual ho planeamentu klaru.

4.1 Ruanda

Ruanda hanesan nasaun pós-konflitu ne’ebé investe maka’as iha saúde komunitária, seguransa saúde komunitária no sistema referál. Reforma saúde Ruanda hametin ligasaun entre komunidade, sentru saúde, ospitál distritu no ospitál referál Nasionál. Lição importante ba Timor-Leste mak: nasaun ki’ik bele dezenvolve sistema saúde forte bainhira iha planeamentu integradu, rekursu umanu komunitáriu forte no referál ne’ebé klaru.

4.2 Kosta Rika

Kosta Rika halo reforma saúde primária iha década 1990 liu husi modelu EBAIS, ne’ebé integra ekipa saúde família, dadus komunidade, prevensaun no kuidadu kontinuu. Sistema ne’e hatudu katak saúde forte la hahú deit husi ospitál Nasionál, maibé husi kuidadu primáriu ne’ebé forte iha komunidade.

4.3 Tailándia

Thailand lansa Universal Coverage Scheme iha 2002 no konsege halo progresu boot ba asesu saúde universál. Nia susesu la’ós deit tanba orsamentu, maibé tanba sistema finansiamentu klaru, rede ospitál distritu forte, no referál entre nivel servisu saúde. Ba Timor-Leste, lição mak: cobertura saúde universál presiza pakote servisu klaru, orsamentu sustentável no sistema referál ne’ebé funsiona.

4.4 Vietname

Vietname hatudu progresu iha expansaun cobertura saúde, reforma ospitál, no investimentu ba kuidadu primáriu no servisu espesializadu. Maibé Vietnam mos enfrenta desafiu kona-ba gastu saúde, kualidade servisu no ekidade. Lição ba Timor-Leste mak reforma saúde tenke halo ho kuidadu: aumenta kapasidade ospitál, maibé la husik kuidadu primáriu sai fraku.

  1. Reflesaun ba Timor-Leste: Oinsá reforma tenke halo?

Reforma sistema saúde Timor-Leste tenke sai agenda Nasionál ne’ebé kontinuu, la’ós programa governu ida deit. Reforma ne’e presiza hahu husi pergunta simples maibé importante: saida mak pasiente Timor-Leste presiza atu hetan tratamentu seguru iha nia rain rasik?

  1. Primeiru, Timor-Leste presiza hametin sistema referál Nasionál. Postu saúde, sentru saúde, ospitál munisipál, ospitál referál no HNGV tenke iha funsaun klaru. Pasiente grave la bele lakon tempu tanba koordinasaun fraku, transporte ne’ebé la prontu, ka informasaun klinika ne’ebé la kompletu.
  2. Segundu, Governu presiza halo planeamentu rekursu umanu saúde ba tempu naruk. Formasaun médiku espesialista tenke bazeia ba nesesidade Nasionál, hanesan kardiologia, onkologia, anestesiologia, nefrologia, cirurgia, terapia intensiva no medicina emergénsia. Bolsa estudu espesialidade tenke liga ho kontratu servisu ba nasaun no sistema retensaun ne’ebé justu.
  3. Terseiru, HNGV no ospitál referál sira presiza transformasaun kapasidade, la’ós apenas renovasaun infraestrutura. Sala operasaun, ICU, laboratóriu, imaging diagnostic, banco de sangue, sistema oxigéniu, farmásia ospitál no manutensaun ekipamentu tenke sai prioridade estratéjika.
  4. Kuartu, finansiamentu saúde tenke orienta ba rezultadu. Gastu ba tratamentu iha rai liur importante atu salva pasiente agora, maibé parte husi rekursu ne’e tenke transforma gradualmente ba investimentu interna: harii kapasidade espesialidade, trainamentu, teknolójia no sistema referál.
  5. Kintu, governasaun saúde tenke baseia ba meritokrasia no evidénsia. Lideransa iha instituisaun saúde tenke hili tuir kompeténsia teknika, integridade, esperiénsia no kapasidade jestaun. Sistema saúde la bele forte bainhira desizaun importante halo liu husi konsiderasaun politika deit.

Ikusliu, reforma saúde presiza uza dadus. Sistema Informasaun Saúde tenke ajuda Governu hatene: moras saida mak aumenta, espesialista saida mak falta, munisípiu saida mak vulnerável, no investimentu saida mak fó rezultadu diak liu.

  1. Konkluzaun

Depois de tinan 23 independénsia, Timor-Leste iha direitu atu orgullu ba progresu ne’ebé atinji ona iha saúde. Maibé orgullu ne’e tenke lao hamutuk ho coragem atu rekoñese limitasaun sistema ne’ebé seidauk prontu atu responde ba kazu médiku kompleksu.

Sistema saúde Nasionál la mede deit husi númeru ospitál, sentru saúde ka edifísiu foun. Sistema saúde ida mede husi kapasidade atu salva moris, fó diagnóstiku lalais, hala’o operasaun seguru, trata pasiente grave ho dignidade, no reduz dependénsia ba rai liur.

Reforma saúde Timor-Leste tenke sai kompromisu Nasionál ba tempu naruk. Nasaun ida ne’ebé hakarak dezenvolve kapitál umanu forte tenke asegura katak nia sidadaun bele hetan tratamentu ne’ebé seguru, efektivu no konfiável iha nia rain rasik.

Saúde la’ós deit setor administrativu ida. Saúde mak garantia moris. No bainhira sistema saúde bele salva moris, nasaun sai forte.

  1. Rekomendasaun

Bazeia ba análize sistema saúde Timor-Leste no komparasaun ho esperiénsia interNasionál, autor propoin rekomendasaun estratéjika sira tuirmai:

  1. Elabora planu mestri ba servisu saúde espesializada Nasionál

Ministériu Saúde presiza dezenvolve plano mestru Nasionál atu determina servisu espesializada ne’ebé tenke dezenvolve iha Timor-Leste durante tinan 2026–2035. Prioridade inicial bele fó ba área sira hanesan kardiologia, onkologia, nefrologia, terapia intensiva, trauma no cirurgia espesializada.

  1. Fortalese formasaun no retensaun médiku espesialista

Governu tenke aumenta investimentu ba formasaun médiku espesialista no profisionál saúde avançadu. Programa bolsa estudu espesialidade tenke liga ho kontratu servisu Nasionál atu garante katak investimentu Estadu fila hikas ba benefísiu povu Timor-Leste.

  1. Reforma sistema referál nasionál

Presiza estabelese sistema referál ne’ebé integradu entre postu saúde, sentru saúde, ospitál munisipál, ospitál referál no HNGV. Utilizasaun teknolójia digital, prontuáriu eletróniku no telemedisina bele ajuda reduz atrasu no aumenta efisiénsia atendimentu.

  1. Investe iha ekipamentu no teknolójia médika estratéjika

Investimentu saúde tenke la limita deit ba konstrusaun edifísiu. Governu tenke fó prioridade ba ekipamentu diagnostiku avançadu, unidade terapia intensiva (ICU), laboratóriu modernu, banco de sangue no sistema manutensaun ekipamentu ne’ebé sustentável.

  1. Reorienta gastu tratamentu rai-li’ur ba kapasidade nasionál

Maski programa tratamentu iha rai liur kontinua importante ba kazu ne’ebé seidauk bele trata iha nasaun laran, Governu presiza prepara estratéjia gradual atu transforma parte husi gastu ne’e ba dezenvolvimentu kapasidade interna, atu iha futuru dependénsia ba rai liur bele diminui.

  1. Hametin sistema informasaun saúde no investigasaun sientífika

Desizaun politika saúde tenke bazeia ba evidénsia. Tanba ne’e, Ministériu Saúde, universidades no parseiru dezenvolvimentu tenke investe liu tan ba investigasaun saúde, análize epidemiolójika no utilizasaun dadus ba planeamentu no tomada desizaun.

  1. Promove meritokrasia iha lideransa saúde

Nomeasaun lideransa iha instituisaun saúde tenke bazeia ba kompeténsia profisionál, kapasidade jestaun, integridade no rezultadu servisu. Lideransa forte no profisionál sei determina efisiénsia reforma sistema saúde ba tempu naruk.

  1. Harii konsensu nasionál ba reforma saúde

Sistema saúde la bele depende deit ba mudansa governu. Presiza iha kompromisu Nasionál entre Governu, Parlamentu Nasionál, Ministériu Saúde, universidades, asosiasaun profisionál no sosiedade sivil atu kontinua reforma saúde ho visaun ida deit: garante direitu saúde ba sidadaun hotu-hotu.

Mensajen finál

Timor-Leste la falta vontade política atu dezenvolve setor saúde. Desafiu boot agora mak oinsá transforma investimentu, rekursu no politika sira ne’ebé existe ona sai sistema saúde ne’ebé bele responde ba nesesidade real populasaun.

Objetivu final la’ós atu elimina totalmente tratamentu iha rai liur, tanba nasaun avançadu balu mos halo referál interNasionál ba kazu espesífiku. Maibé objetivu principal mak atu garante katak maioria kazu médiku kompleksu bele trata ho seguransa, kualidade no dignidade iha Timor-Leste rasik.

Nasaun ida forte la’ós deit tanba iha rekursu naturál barak, maibé tanba iha sistema saúde ne’ebé bele proteje no salva moris povu nian.

Referénsia sira;

  1. República Democrática de Timor-Leste. (2002). Constituição da República Democrática de Timor-Leste. Díli: Governo da RDTL.
  2. República Democrática de Timor-Leste. (2011). Plano Estratégico de Desenvolvimento Nacional 2011–2030. Díli: Governo da RDTL.
  3. Ministério da Saúde. (2022). Plano Estratégico Nacional do Setor da Saúde 2022–2030. Díli: Ministério da Saúde.
  4. World Health Organization. (2007). Everybody’s business: Strengthening health systems to improve health outcomes: WHO’s framework for action. Geneva: World Health Organization.
  5. World Health Organization. (2010). Monitoring the building blocks of health systems: A handbook of indicators and their measurement strategies. Geneva: World Health Organization.
  6. World Health Organization. (2024). Universal health coverage (UHC). Geneva: World Health Organization.
  7. Kruk, M. E., Gage, A. D., Arsenault, C., Jordan, K., Leslie, H. H., Roder-DeWan, S., Adeyi, O., Barker, P., Daelmans, B., Doubova, S. V., English, M., Elorrio, E. G., Guanais, F., Gureje, O., Hirschhorn, L. R., Jiang, L., Kelley, E., Lemango, E. T., Liljestrand, J., … Pate, M. (2018). High-quality health systems in the Sustainable Development Goals era: Time for a revolution. The Lancet Global Health, 6(11), e1196–e1252.
  8. Frenk, J. (2010). The global health system: Strengthening national health systems as the next step for global progress. PLoS Medicine, 7(1), e1000089.
  9. Tangcharoensathien, V., Patcharanarumol, W., Ir, P., Aljunid, S. M., Mukti, A., Akkhavong, K., Banzon, E., Huong, D. B. L., Thabrany, H., & Mills, A. (2011). Health-financing reforms in Southeast Asia: Challenges in achieving universal coverage. The Lancet, 377(9768), 863–873.
  10. Ministry of Health Rwanda. (2015). Health Sector Policy. Kigali: Government of Rwanda.
  11. Pesec, M., Ratcliffe, H. L., Karlage, A., Hirschhorn, L. R., Gawande, A. A., Rhatigan, J. J., & Mugeni, C. (2017). Primary health care that works: The Costa Rican experience. Health Affairs, 36(3), 531–538.
  12. Evans, T. G., Chowdhury, A. M. R., Evans, D. B., Fidler, A. H., Lindelow, M., Mills, A., & Scheil-Adlung, X. (2012). Thailand’s universal coverage scheme: Achievements and challenges. World Bank.

Husi: Leonardo Ximenes, Lic.SP.,M.SP

Akademista Universidade da Paz (UNPAZ)

Faculdade Saúde Públika

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!