DILI, 14 abríl 2023 (TATOLI) – Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, destaka pontu prinsipál tolu hodi hasa’e enerjia renovável no harii reziliénsia klimátika, iha sesaun painel diskusaun altu-nível ne’ebé mak organiza husi Grupu Banku Mundiál iha Washington DC, iha loron 13 fulan-abríl.
“Pontu prinsipál tolu ne’e mak, reforma utilidade enerjia estatál, prepara projetu enerjia renovável ho sériu no korektu, no uza kompetisaun merkadu hodi impulsiona efisiénsia no inovasaun mak asaun prinsipál tolu ne’ebé mak países sira tenke prioritiza hodi hasa’e enerjia renovável no harii reziliénsia klimátika”, Governadór Timor-Leste iha Banku Mundiál no FMI, ne’e relata liuhosi nota ne’ebé Agência Tatoli asesu, sesta ne’e.
Rui Gomes lembra Timor-Leste depende maka’as ba importasaun kuaze liu 75% husi petróleu ba país hodi uza ba eletrisidade iha territóriu no kuaze 90% husi kustu operasaun ba setór enerjia kuaze millaun $140 kada tinan ba kustu kombustível ne’ebé uza hodi halakan eletrisidade.
Nia hatutan asesu ba eletrisidade nasionál daudaun ne’e atinji ona 96%, iha ne’ebé Governu subsidia 85% kustu operasionál. “Maske ho subsídiu ne’ebé boot, kustu ba konsumidór sira aas no servisu fornesimentu enerjia mós la konfiavel. Ida-ne’e tanba eletrisidade depende ba gazoel ne’ebé importa husi rai-li’ur no infraestrutura balun ba tranzmisaun no distribuisaun enerjia tenke hadi’a ona”, dehan.
Ho razaun ne’e, governante ne’e argumenta katak importante tebes ba Timor-Leste atu opta inisiativa enerjia renovável ho argumentu katak asesu ba eletrisidade konfiável no presu ne’ebé kompetitivu mak fundamentál ba dezenvolvimentu ekonómiku.
Daudaun ne’e Governu Daualuk serbisu hela atu kontinua hasa’e kobertura asesu eletrisidade 100% ba populasaun. Serbisu hamutuk ho Banku Dezenvolvimentu Aziátiku, Governu mós kria inisiativa hodi dezenvolve fonte enerjia renovável hanesan halo aprovizionamentu ba projetu painel solár megawatt 85 ho modelu Produsaun Enerjia Independente (IPP, sigla inglés).
“Projetu ida-ne’e mak projetu IPP ba dahuluk iha istória Timor-Leste ne’ebé dezenvolve husi EDTL no tuir planu serimónia asinatura akordu entre EDTL no kompana vensedór sei realiza iha segundu semestre tinan ida-ne’e”, nia informa.
Governu mós serbisu hamutuk ho Korporasaun Finanseira Internasionál (IFC, sigla inglés) hodi dezenvolve projetu foun armazenamentu bateria no anin. Ida ne’e iha hela faze avaliasaun oportunidade ba projetu idrelétriku eskala ki’ik.
Projetu hirak ne’e sei ajuda mitiga mudansa klimátika no sei redús kustu eletrisidade hodi permite Governu atu hamenus subsídiu ne’ebé mak fó no mellora efisiénsia no sustentabilidade setór eletrisidade ein jerál.
“Hanesan país ki’ik ida no país menus dezenvolvidu, Timor-Leste vulneravel tebes ba jeopolítika no jeoekonomia globál ne’ebé dalaruma muda lalais, partikularmente ho funu iha Ukránia ne’ebé kontinua afeta ba krize enerjia. Timor-Leste mós vulneravel tebes ba dezastre naturál ne’ebé kauza husi mudansa klimátika, dependénsia ba Fundu Minarai hodi finansia Orsamentu Jerál Estadu, reseita doméstika ne’ebé sei ki’ik kuaze 10% husi Produtu Internu Brutu”, Rui argumenta.
Nune’e, razaun hirak ne’e halo Governu opta inisiativa enerjia renovável, inisiativa ida ne’ebé mak define mós iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030 nu’udar instrumentu ida atu alkansa Timor-Leste nia Objetivu Dezenvolvimentu.
Notísia relevante : https://tatoli.tl/2023/04/13/timor-leste-no-ifc-diskute-projetu-estratejiku-ho-modalidade-ppp/
Jornalista: Antónia Gusmão
Editora: Maria Auxiliadora




