iklan

INTERNASIONÁL

Konflitu armadu Rússia-Ukraina, TL solidariza povu

Konflitu armadu Rússia-Ukraina, TL solidariza povu

Prezidenti Republika, José Ramos Horta. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 28 novembru 2023 (TATOLI) – Konflitu armadu entre Rússia no Ukraina to’o oras ne’e, Timor-Leste (TL) liuhusi Prezidente Repúblika, José Ramos Horta nu’udar mós premiadu Novel da Paz  hato’o solidariedade ba povu sira ne’ebé sai vítima ba konflitu ne’e.

“Agresaun Rússia ba Ukraina, kompleta iha 2024, tinan rua konflitu armadu laiha interrupsaun,” Horta hateten, iha nia diskursu bainhira komemora aniversáriu Proklamasaun Timor-Leste nian ba dala-48 iha Palásiu Prezidensiál Dili, ohin.

Tanba ne’e, Timor-Leste kontinua solidáriu ho Povu no Governu Ukraina nian, tanba agresaun armadu ida ne’e hanesan violasaun mo-mós ba direitu internasionál no Karta Nasaun Unidas nian.

Konflitu ne’ebé destrui infraestrutura Estadu Soberanu no Independente ida nian, ho prejuízu ekonómiku no sosiál ne’ebé barak-liu, iha ne’ebé soma vítima sivíl inosente no rezulta iha eksodu ba ema refujiadu sira tokon ba tokon.

Konflitu ne’ebe, maski lokalizadu iha Europa, afeta negativamente nasaun hotu iha Mundu, laiha exesaun, kria prizaun inflasionáriu ba produtu aliementar no produtu esensiál sira, ho impaktu negativu barak-liu ba nasaun sira ne’ebé frájil, kiak liu no menus dezenvolvidu, hodi agrava situasaun pobreza, subnutrisaun maternu-infantil no inseguransa alimentár, ne’ebé registadu iha nasaun sira ne’ebé menus riku hanesan Timor-Leste.

Sezarfogu imediatu entre Israel-Hamas

Iha biban ne’e, Xefe Estadu Timor-Leste, José Ramos Horta, defende sezarfogu imediatu entre Israel no Hamas, iha konflitu armada Gaza, ne’ebé rezulta ema barak lakon vida.

“Ami apela ba sezarfogu imediatu no labele demora iha libertasaun ba dalan forneseimentu no apoiu umanitáriu, atu ajuda vítima sivíl sira iha konflitu ne’e,” Horta apela.

Tuir Xefe Estadu, “Iha loron 07 fulan Outubru 2023, durante atake surpreza ne’ebé halo husi forsa militár Hamas nian ne’ebé kontrola Faixa de Gaza, halo raptu sidadaun Israelita liu 200, inklui sidadaun sivíl no militár ho idade oioin no sidadaun Israelita liu 1,200 hetan oho, asaun ida ne’ebé konstitui krime grave iha termus Direitu Internasional”.

Justifikadu husi direitu autodefeza, Governu Israel hahú operasaun militár ne’ebé laiha presedente no intensifika blokeiu ba área territóriu ne’e, interrompe komunikasaun no taka netik asesu ba reabastesimentu ba área territóriu, ho impaktu umanitáriu ne’ebé aumenta.

Timor-Leste kondena forte krime agresaun ba Estadu Israel no krime sekuestru ho masakre ba sidadaun sivíl ne’ebé labele defende-an.

Maibé krime agresaun ba Estadu Israel ne’ebé halo husi forsa militár Hamas nian, la justifika krime seluk hanesan agresaun ba populasaun sivíl ne’ebé labele defende-an, taka no impede asesu ba medikamentu, produtu aliementar no produtu esensiál sira ba sobrevivénsia populasaun, la justifika destruisaun infraestrutura sivíl ne’ebé jeráliza no aumenta drama umanitáriu no sosial ne’ebé akontese iha área territóriu ne’e.

Autoridade Hamas nian halo krime grave no desprezível, maibé resposta Israel nian demais liu tan no halo autoridade Israel nian responsável ba vítima rihun ba rihun husi sivíl (14,758 husi Palestina) no potensiálmente responsável ba krime kontra Umanidade.

Tanba ne’e, Laureadu Novel da Paz husu atu sesarfogu imediatu entre Hamas no Israel iha Gaza.

Jornalista: Hortencio Sanchez

Editór      : Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!