DILI, 15 maiu 2024 (TATOLI) – Timor-Leste iha tinan ida-ne’e sei simu fundu ho valór dolar amerikanu millaun 20 husi Fundu Ambiente Globál hodi kombate mudansa klimátika.
Afirmasaun ne’e hato’o husi Embaixadór Timor-Leste nian ba Mudansa Klimátika, Adão Barbosa, iha ámbitu semináriu loron ida, ne’ebé organiza husi Organizasaun Internasionál OXFAM Timor-Leste, ho tema Reforsa Reziliénsia Komunidade ba Alterasaun Mudansa Klimátika liu husi Finansiamentu Klimátiku.
“Fundus ne’ebé ita sei simu ne’e nu’udar rezultadu husi diskusaun iha Konferénsia Klimátika Nasaun Unida ba dala-28 ne’ebé hala’o iha sidade Dubai iha Emiradus Arabes Unidus (UAE) iha tinan kotuk”, Adão Barbosa, rekora ba jornalista sira iha Suai Room, Timor Plaza, ohin.
Nia esplika, fundu ne’e kompostu hosi kontribuisaun nasaun dezenvolvidu sira hodi apoia nasaun 45 iha mundu ne’ebé konsidera vulneravel ba impaktu husi mudansa klimátika.
“Fundu sira-ne’e gratuita ho intensaun atu tulun Timor-Leste atu responde ba lakon no estragu ne’ebé sofre husi nasaun sira ne’ebé ladún dezenvolvidu, atu nune’e bele ajuda hametin reziliénsia, liuliu ba komunidade sira iha área rurál ne’ebé konsidera vulneravel liu ba impaktu husi mudansa sira”, nia haktuir.
Atu asesu ba fundu ne’e, Adão Barbosa hateten Governu Timor-Leste hamutuk ho organizasaun internasionál sira prepara hela proposta ida no hein katak iha fulan rua ka tolu nia laran bele submete ona ba Sekretariadu Fundu Klimátika Verde ONU nian.
Diplomata ne’e esplika katak fundu hirak-ne’e sei uza atu finansia ba implementasaun projetu infraestrutura ho eskala ki’ik, hanesan hadi’a estrada rurál sira, irrigasaun, bee moos, saúde no mós fó asisténsia ba feto sira, ba labarik no ema ho defisiénsia sira ne’ebé konsidera vulneravel liu.
Iha fatin hanesan, reprezentante OXFAM nian iha Timor-Leste, Adilsonio Junior, hateten semináriu ne’e ninia objetivu mak atu fahe ideia no diskute ho Governu Timor-Leste no parseiru sira seluk kona-ba asesu ba fundu klimátiku no mós medida sira atu responde ba mudansa klimátika, liuliu komunidade vulneravel sira.
“Eventu ne’e bele hametin relasaun entre organizasaun sosiedade sivíl sira, instituisaun internasionál sira no Governu atu lori Timor-Leste nia lian iha Konferénsia Nasaun Unida kona-ba Mudansa Klimátika ne’ebé sei hala’o iha tinan ida-ne’e nasaun Azerbaijaun hodi ezije ba nasaun riku sira atu kontinua kontribui finanseiru ba nasaun sub-dezenvolvidu ne’ebé agora daudaun enfrenta hela krize mudansa klimátika”, Adilsonio Junior konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




