OÉ-CUSSE, 16 Outubru 2024 (TATOLI) – Organizasaun Intergovernamentál País Afetadu sira ba Konflitu (g7+) konvida Desire Gasana Rwangeyo, husi Ruanda, hodi fahe nia esperiénsia kona-ba prosesu rekonsiliasaun iha país ne’e, tanba kontribui ba susesu konflitu ba dezenvolvimentu sustentavel iha Festivál Fronteira ne’ebé realiza iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).
Desire Gasana Rwangeyo konvidadu nu’udar oradór hodi ko’alia kona-ba rekonsiliasaun iha Ruanda, liuliu prinsípiu no prátika di’ak sira.
“Tanba saida mak g7+ konvida señor husi Ruanda atu mai fahe sira-nia esperiénsia? Ita hakarak atu aprezenta referénsia ida husi nasaun seluk atu ita bele haree katak nasaun ida-ne’ebé hanesan Ruanda, ne’ebé iha pasadu sira iha konflitu no ohin loron sira konsege halo rekonsiliasaun”, Xefe Operasaun g7+, Felix Piedade, dehan iha Otél Ambeno.
Notísia relevante: Interkámbiu kulturál entre Timor-Leste no Indonézia hametin amizade komunidade rai rua

Foto Tatoli/Abílio Elo Nini
Nia esplika katak iha sesaun aprenzentasaun, Desire Gasana Rwangeyo foku ba rezultadu husi rekonsiliasaun iha Ruanda, tanba konsege lori fali sira-nia ema ne’ebé durante ne’e fahe malu tanba de’it prinsípiu, inklui sira-ne’ebé halai tiha bá nasaun viziña, maibé mai hamutuk filafali.
“Ita konvida mai atu ita bele aprende husi sira-nia lisaun. Ita hotu hatene katak la’ós buat hotu ita implementa, maibé iha buat balun ne’ebé ita foti atu adota fali ba situasaun iha ita-nia rai rasik. Ida-ne’e mak objetivu prinsipál lori sira mai atu fahe uitoan esperiénsia, tanba ohin sira mós susesu ona. Tan ne’e, ita haree buat balun bele aprende no bele adota iha ita-nia rai”, dehan.
Iha fatin hanesan, Desire Gasana Rwangeyo dehan iha sesaun aprezentasaun kuaze minutu 20 foka uluk ba istória sira durante prosesu rekonsiliasaun iha Ruanda.
“Iha aprezentasaun komesa ho istória kona-ba problema ne’ebé akontese, tanba divizaun entre ema Ruanda rasik bazeia ba grupu étniku, ne’ebé durante tempu kolonializasaun, nasaun ne’ebé ukun ami-nia rai kria diskriminasaun entre komunidade”, Desire Gasana Rwangeyo relata.
Hodi hatutan depois lisaun importante ne’ebé di’ak mak primeiru, kontinua ho prosesu justisa, rezolve problema sira-ne’ebé akontese iha pasadu. Daruak, iha Ruanda mós promove unidade nasionál, nune’e bele koko atu halakon diskriminasaun sira iha rai rasik no sosiedade nia leet.
Notísia relevante: Lansa ona livru Quadrinneal Periodical Reports UNESCO 2005 no Festivál Fronteira 2023
Programa seluk mós promove serbisu komunitáriu, oinsá halo komunidade sira moris ajuda malu, husi serbisu sira-ne’ebé halo hamutuk iha vila laran, nune’e fó apoiu fali ba maluk sira-ne’ebé presiza.
“Buat ne’ebé halo ho simples no prátika, nune’e bele apoia malu, bele lori ita hamutuk nu’udar ema ida de’it atu halakon diskriminasaun ne’ebé iha”, dehan.
Kona-ba prosesu justisa, bainhira tesi-lia, prosesu halo rasik iha komunidade nia leet no sira mak lidera no fó oportunidade ba ema envolve kazu sira atu ko’alia lia-loos, nomós atu hateten prosesu hotu ne’ebé akontese, tanba importante mak husu deskulpa no ema ne’ebé komete no família vítima sira bele prontu fó perdaun.
“Pontu rua ne’ebé sai lisaun ba ita katak, rekonsiliasaun presiza kolaborasaun parte rua hotu. Parte autór persiza husu deskulpa, maibé família vítima mós prontu atu fó perdaun. Ha’u hanoin mensajen ida ne’ebé ohin husik hela iha sesaun aprezentasaun”, realsa.
Desire Gasana Rwangeyo nia mensajen ikus mak, labele halo rekonsiliasaun entre vítima ho autór iha tempu ne’ebé sei fresku hela, tenke iha kondisaun ruma atu idak-idak bele preparadu hodi integra ba prosesu rekonsiliasaun.
Nia fó ezemplu, ba vítima sira persiza iha apoia ruma husi Governu, nune’e iha kbiit atu hasoru malu ho sira-ne’ebé komete violasaun, nune’e mós ba sira-ne’ebé halo krime, Governu kria programa ida koko atu fó insentivu hodi konvense sira, atu hanoin luan kona-ba família no futuru moris nian.
Notísia relevante: Abertura Festivál Fronteira: Hametin rekonsiliasaun ho espíritu koezaun sosiál no kulturál
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editora: Maria Auxiliadora




