iklan

HEADLINE, LEI

PN aprova proposta-lei Garantia Mobiliáriu iha faze jeneralidade

PN aprova proposta-lei Garantia Mobiliáriu iha faze jeneralidade

Edifísiu Parlamentu Nasionál. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 14 Abríl 2025 (TATOLI)Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi reuniaun plenária, segunda ne’e, aprova proposta-lei númeru 10/V(1a) Rejiime Jurídiku Garantia Mobiliáriu iha faze jeneralidade, ho votu afavór 39, kontra 0 no abstensaun 14.

“Ne’ebé votasaun iha jeneralidade pasa,” Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, fó sai iha sala plenária.

Ho aprovasaun ne’e, meza husu autorizasaun plenária halo aprovasaun mós hodi hatun hikas proposta-lei ne’e ba Komisaun A trata asuntu Justisa no Konstituisionál hodi trata iha diskusaun espesialidade.

Reprezenta Vise Primeiru-Ministru ba asuntu Ekonómiku no atuál Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, hato’o intervensaun inisiál kona-ba inisiativa ne’e husi Governu, ne’ebé aprezenta pasu ida tan ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste.

“Diploma ida-ne’e mai priense lakuna krítika ida iha ita-nia ordenamentu jurídiku, tanba atualmente Timor-Leste laiha rejime ida-ne’ebé permite no regula ho adekuadu kriasaun garántia sira kona-ba sasán móvel no sasán inkorpóriu sira no dispozisaun sira kona-ba peñor nia prevee iha kódiku sivíl la sufisiente ba nesesidade sira merkadu kréditu modernu nian,” nia fundamenta.

Notísia relevante: Governadór BCTL: “Garantia Mobiliáriu atu fasilita ema halo negósiu”

Governante ne’e hato’o, rejime jurídiku ida-ne’e buka atu alkansa objetivu fundamentál lima mak hanesan :

1. Redusaun kustu asesu ba krédiku, permite katak empreza no sidadaun sira uza valór integrál husi sira-nia sasán móvel no inkorpóriu sira hanesan garantia hodi nune’e redus kustu asesu ba kréditu.

2. Modernizasaun sistema kréditu hodi kria sentrál rejistu informasaun kona-ba garantia mobiliáriu sira eletróniku no asesível durante oras 24, simplifika prosesu rejistu no konsulta, estabele klaru iha materia garantia mobiliáriu hodi aumenta serteza no seguransa jurídika iha mateira ida ne’e.

3. Efisiénsia iha ezekusaun, introdús mekanizmu extrajudisiál sira ba ezekusaun garantia sira ne’ebé sai lais liu respeitu diretu husi parte hotu ne’ebé envolvidu.

4. No autonomia kontratuál haluan ka habelar espasu liberdade parte sira-nian iha estipulasaun konteúdu kontratu garantia sira-nian, permite nune’e dinámika boot liu iha merkadu, diploma ida-ne’e aprezenta abordajen sistémika no moderna ba garantia mobiliáriu sira supera limitasaun rejime atuál ne’ebé prevee iha kódiku sívil, enkuandu kódiku sívil restrinji peñor ho ezijénsia sira ne’ebé birokrátiku demais, rejime foun ne’e rekuiñese katak ba haburas investimentu privadu presiza kuadru normativu ida-ne’ebé la’ós de’it seguru maibé mós fleksívil no abranjente.

5. Diploma ne’e entende garantia sira la’ós de’it nu’udr asesóriu kontratuál maibé nu’udar fatór esensiál hodi redus kustu kréditu, transforma ida ne’e ba katalizadór loloos dezenvolvimentu ekonómiku nian ho permite katak, ajente ekonómiku sira konverte ho efetivu sira-nia sasán móvel ba kapasidade investimentu fundamentál ba ita-nia emprezáriu sira.

Iha fatin seluk aprovasaun diploma ida-ne’e sei permite katak, instituisaun finanseira sira oferese produtu foun finansiamentu nian ne’ebé adaptadu ba realidade nesesidade empreza Timor sira-nia desblokeia sira-nia pontensiál ekonómiku iha fatin ida rejime ida ne’e benefísia liuliu empreza no emprendedor sira ne’ebé sei iha asesu fasilitadu no ho kustu ki’ik liu ba kréditu hodi promove ambiente ida-ne’ebé sólidu liu ba investimentu fortalese nune’e ba kresimentu ekonómiku ne’ebé aselera kriasaun empregu ho konsekuentemente dezenvolvimentu Estável Timor-Leste nian.

“Iha plenária ne’e hodi husu se bele halo aprovasaun diploma ida-ne’e hodi Timor-Leste bele iha enkuadramentu legál atu fó pasu desizivu ida tan iha modernizasaun ita-nia sistema jurídiku ekonómiku no fortalese ekonomia nasionál hanesan tesidu emprezariál ho ninia emprendedor sira,”Ministru hato’o.

Tuir relatóriu no paresér Komisaun A ne’ebé rata asuntu Justisa no Konstituisionál ba inisiativa lejislativa ne’e prienxe rekezitu legál no rejimentál hodi halo diskusaun iha plenária faze jeneralidade no aprovasaun.

Tuir Rejimentu PN iha diskusaun faze jeneralidade sei foka ba prinsípiu no objetu proposta.

Enkuantu proposta-lei iha artigu hamutuk 81, nune’e ho aprovasaun ne’e meza envia hikas proposta-lei ne’e ba Komisaun A hodi hala’o diskusaun faze espesialidade ne’ebé sei diskute espesífiku kada artigu.

Deputadu Bankada Governu husi CNRT, Romeio Moises, konsidera foin dahuluk IX Governu Konstituisionál aprezenta proposta-lei ida-ne’e, nune’e ba oin bele iha lei própriu atu regula no kontrola sidadaun sira halo empréstimu iha banku.

Deputadu Bankada Opozisaun husi FRETILIN, Joaquim dos Santos, iha observasaun esensiál rua kona-ba estrutura no nia konteúdu inisiativa lejislativa ne’e atubele iha diskusaun faze espesialidade haree didi’ak fali.

Jornalista      : Nelson de Sousa
Editora           : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!