DILI, 16 janeiru 2025 (TATOLI)—Komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstituisionál iha Parlamentu Nasionál (PN), kinta ne’e, kontinua hala’o audiénsia públika ho entidade relevante sira, liga ba proposta-lei númeru 10/VI (1a)-Rejime Jurídiku Garantia Mobiliáriu.
Entidade sira ne’ebé envolve iha diskusaun Ministériu Finansa (MF), Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, siglá portugés), Ministériu Justisa (MJ), Tribunál Rekursu ho seluk tan.
Governadór BCTL, Helder Lopes, esplika, intensaun husi proposta-lei ne’e mak sei fasilita setór privadu iha rai-laran asesu ba kréditu hodi bele halonegósiu hodi dudu ekonomia la’o ba oin.
“Lei ne’e ninia intensaun loloos mak atu fasilita ema no negósiu sira ho eskala kiik, médiu no mikro atu utiliza sira-nia patrimóniu móveis nu’udar kolaterál no garantia bainhira instituisaun finanseira ka banku atu asesu kréditu, ninia intensaun loloos mak ne’e,” Governador fundamenta nu’udar autór ba proposta-lei, durante audénsia públika ho Komisaun A, iha sala Komisaun.
Razaun haat aprezenta proposta-lei
Razaun propoin lei ba dahuluk mak sistema garantia kolaterál iha Timor-Leste ne’e mukit tebes, nune’e kréditu ba setór privadu kiik, no daruak mak iha programa IX Governu hateten katak setór privadu atu krese 10% kada tinan, presiza asesu ba kréditu no bainhira la asesu mak defísil atu atinje alvu kresimentu.
Datoluk, kréditu iha Timor-Leste konsideradu kiik, reprezenta 27% de’it husi Produtu Internu Bruto (PIB), iha nasaun ne’ebé ho ninia ekonomia ein termu nível dezenvolvimentu ekonómiku sira-nia kréditu ba PIB ne’e liu ona 60% ou balun tama ona 70%.
Notisia relevante :Komisaun A hahú halo audénsia públika ba proposta-lei Garantia Mobiliáriu
“Pur enkuantu Timor-Leste nian 27%, ida-ne’e kuantidade kiik, tanba ninia sistema kolaterál ka sistema garantia ne’ebé mukit. Razaun (dahaat) tuir mai mak osan iha banku ne’ebé labele fó kréditu no ba investe iha rai-li’ur tanba sistema kolaterál, ha’u bele fó sai banku sira iha osan biliaun $1,8 labele fó kréditu ba ita-nia ekonomia, tanba de’it sistema kolaterál mukit, nune’e sira lori fali ita-nia osan ida-ne’e ba investe fali iha rai-li’ur,” Governadór Banku Sentrál fó sai.
Ho ida-ne’e, inisiativa lejizlasaun ne’e bele kontribui hasa’e kresimentu ekonómiku hodi bele investe iha rai-laran.
Iha lei ne’e bele fasilita sistema kréditu, nune’e ninia intensaun loloos mak atu fasilita ema no negósiu sira ho eskala kiik, médiu no mikro atu utiliza sira-nia patrimóniu móveis nu’udar kolaterál no garantia.
“Timor-Leste nia sistema kolaterál ho garantia mukit tanba iha inezisténsia, katak la eziste ho sistema kolaterál loloos ne’e iha ekonomia ne’ebé ho estruturadu, ita iha sistema kolaterál bainhira la’o di’ak ona, buat rua ne’ebé tenke eziste mak dahuluk títulu rai ne’e tenke iha hodi ema bele uza asesu ba kréditu, ita infelismente buat ne’e seidauk iha ne’e importante maibé ida ne’e lori tempu, entaun ita lori fali proposta-lei ne’e hodi komplementa sistema kolaterál ne’ebé loloos,” nia akresenta.
Rezolve problema iha sistema kolaterál
Governadór BCTL esplika, iha ekonomia ne’ebé nia sistema loos, iha sistema kolaterál rua hanesan titulu rai ka kolaterál fiksu no kolaterál móvel, “agora ida-ne’e ba kolaterál garantia móvel, katak ema uza nia patrinómiu hodi sai kolaterál bainhira asesu ba kréditu.”
Kestaun ida fali ne’ebé eziste iha Timor-Leste nia sistema kréditu finanseira mak asesu ba kréditu liu-liu ba empreza kiik, médiu no mikro defísil no dalaruma asesu kréditu ho funan boot.
“Ha’u bele informa médiu kréditu ou funan iha Timor-Leste ne’e agora 10,5%, se ita asesu ba kréditu sistema kolaterál ne’ebé seidauk loos, entaun banku sira atu kompensa sira-nia risku sira dehan pelumenus imi tenke selu funan 10,5% ne’e média, maibé banku balun mensiona husi ne’e balun boot liuhusi ne’e,” Governadór hato’o.
Ho razaun ne’e, proposta-lei ne’e bele rezolve tiha problema iha sistema kolaterál, entaun lei ne’e atu rezolve, dahuluk mak atu fasilita ema-nia negósiu atu husu kréditu, nia bele uza patrimóniu móveis sira hodi sai kolateral.
“Se ha’u mak negósiu na’in laiha títulu rai mais iha karreta iha intensaun atu halo kréditu, bele uza karreta ne’e sai kolaterál hodi asesu ba kréditu, no lei ne’e bainhira iha ha’u bele ba ko’alia ho banku konkorda karreta ne’e bele sai kolaterál,’’ nia katak.
Lei ne’e define nia akordu ne’e, nune’e kolateral móvel sira ne’e bele uza, depois iha ne’ebá elementu ida fundamentál mak sistema eletróniku ida informasaun rejistu atu hatete se mak kolaterál atu introdús ne’e bainhira nia lori móveis sira ne’ebé iha.
”H a’u bá banku aseita karreta ne’e, entaun karreta ne’e rejistu tiha iha sistema ne’e sei jere husi Banku Sentrál, nia rejistu iha ne’eba, para ha’u bá fali banku seluk mak asesu ba kréditu mak uza nafatin karreta ne’e, banku ne’e bá iha sistema ne’e entaun bele hatene, ida -e’e hodi fasilita ita-nia ema no fó konfiansa ba banku fó kréditu,” nia esplika.
Timor-Leste nia ekonomia nesesita lei ida-ne’e atu fasilita prosesu kréditu iha indústria finanseiru, ne’ebé iha ekonomia avansadu lei ida-ne’e dalaruma laiha, tanba nia sistema kréditu ne’e kolaterál ne’e ba oin ka uza títulu rai.
“Ita-nia sai kestaun, tanba ita-nia bisnis kiik sira ne’e, sira dalaruma bá banku, ha’u bele partilla esperiénsia ba ita-boot sira, banku sira mai hatete mai hanesan ne’e, ita-nia ema dalaruma bá banku husu halo kréditu, maibé nia lori kartaun eleitorál no pedidu de’it la ho garantia ruma, entaun lei ne’e nia posibilita ita bele lori garantia móveis hanesan karreta no seluk tan bele asesu kréditu,’’ Helder Lopes, reforsa.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina