DILI, 17 Juñu 2025 (TATOLI)—Ministériu Komérsiu no Indústria (MCI-sigla portugeza) aprezenta ona Kréditu Saudavel bá konsellu Ministru (MK) hodi hetan aprovasaun nune’e bele implementa.
“Kona-ba Kréditu Saudavel ita sei hein hela, tanba husi parte Ministériu Komérsiu no Indústria ita aprezenta ona dala rua bá Konsellu Ministru. Iha ona apresiasaun di’ak tebes. Agora, ita hein mak aprovasaun de’it,” Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, dehan ba jornalista sira, iha edifísiu MCI, Bebora, tersa ne’e.
Antes ne’e, Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Júnior Trindade hateten Governu Konstitusionál Dasiak servisu hela atu muda Dekretu-lei Kréditu Suave ba Kréditu Saudavel.
“Ami halo ona diskusaun ho ministériu relevante sira no oinsá atu kontinua fó apoiu ba mikro, pekena no médiu empreza sira liuhosi Kréditu Saudavel. Antes ne’e ho naran Kréditu Suave no agora ami sei muda atu ema hotu bele sente katak fundu ne’e apoiu duni sira-nia negósiu,” Augusto Júnior Trindade informa.
Ministériu relevante sira-ne’ebé inklui iha programa referidu mak hanesan Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), Ministériu Agrikultura, Peska, Animál no Floresta (MAPPF), Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), Sekretaria Estadu Kooperativa (SEKOOP), Sekretaria Estadu Profisionál no Empregu (SEFOPE) inklui Ministériu Komérsiu no Indústria rasik.
Augusto esplika katak alterasaun dekretu-lei foun ne’e sei envolve banku sira iha Timor-Leste nu’udár fornesedór kréditu iha prosesu selesaun inisiál, nune’e bele garante sustentabilidade ba mikro, pekena no média empreza sira atu kontinua halo inovasaun.
“Diferensa mak iha pasadu ne’e rekomenda diretamente husi ministériu no agora ita fó direitu tomak ba banku sira atu fornese kritériu no halo selesaun atu sira bele sériu,” nia haktuir.
Nia rekoñese katak Governadór Banku Sentrál Timor-Leste, Helder Lopes mós aprova ona inisiativa ne’e nune’e bele fó liután apoiu ba setór produtivu sira iha rai-laran.
Vise-Ministru husu ba sistema bankáriu iha Timor-Leste atu fasilita mikro, pekena no média empreza sira liuhusi fornese kritériu simples nune’e ekonomia bele la’o, tanba tuir relatóriu BCTL, osan ne’ebé iha banku agora daudaun liu biliaun $2, maibé uza ba kréditu seidauk atinje biliaun $1.
Tuir relatóriu Governu Daualu liuhosi Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, aloka ona fundu hamutuk $1.380.330,00 ba programa Kréditu Suave ho montante $371.000 ne’ebé distribui ona ba setór privadu 23 hosi totál setór privadu 90 ne’ebé aplika ona ba kréditu dezde lansamentu programa ne’e iha 2021.
Dekretu-lei nú. 8/2022 , 16 Fevereiru, permite kriasaun limite kréditu ba fasilidade empréstimu Kréditu Suave iha akordu mútuo ho taxa juru 3% ba kada emprestadór.
Setór privadu sira-ne’ebé kualifikadu bele aplika ba empréstimu ho variasaun $1.000,00 to’o $25.000,00 ho períodu pagamentu másimu tinan tolu.
Kolaborasaun ne’e envolve entidade oinoin hanesan UNDP, Instituisaun Apoiu ba Dezenvolvimentu Emprezariál (IADE) no Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL) hodi garante asesu ba kréditu ba setór privadu sira iha área rurál.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




