Hosi: Rita Almeida
Introdusaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) nu’udar Nasaun foun ne’ebé ho dezafiu oinoin hodi hametin ninia soberania hanesan pais independente ho ninia kultura, istória no identidade rasik.
Pais foun ida-ne’e ho istória moruk durante ninia rezisténsia hamoris lei-inan, ne’ebé ho mehi boot ba liberdade imprensa no komunikasaun sosiál ninian iha artigu 41 ho ninia esplikasaun sira tuir alinea sira hanesan 1) garantia ba liberdade imprensa nian no ba meius seluk tan kona-ba komunikasaun sosiál.
Alínea 2) hatete parte husi liberdade imprensa nian mak ko’alia no hamoris ka hakiak jornalista sira, asesu ba fontes kona-ba informasaun, liberdade editoriál, protesaun ba independénsia no ba segredu profisionál no mós direitu atu halo jornál, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan. Alínea 3) labele permite monopóliu kona-ba meiu komunikasaun sosiál sira.
Alínea importante seluk mak 4) Estadu hametin liberdade no independénsia ba órgaun públiku kona-ba komunikasaun sosiál, husi podér polítiku no podér ekonómiku. Enkuantu alínea 5) mak Estadu hametin ezisténsia ba servisu públiku ida ba rádiu no televizaun, ne’ebé sente livre, haree mós ba objetivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Repúblika Demokrátika Timór-Leste nian, no fó garantia ba ema ida-idak atu hateten nia hanoin rasik. Alínea ikus husi artigu 41 mak 6) estasaun emisora ba radiufuzaun no rádiu televizaun nian bele hala’o de’it ho lisensa tuir lei haruka.
Husi lei-inan ida-ne’e, lejisladór sira liuhusi mandatu Prezidente Parlamentu Nasionál, Vicente da Silva Guterres, aprova lei númeru 5/2014, 19 Novembru, promulga husi Prezidente Repúblika, Taur Matan Ruak, iha loron 13 Novembru 2014, lei komunikasaun sosiál entra no vigór.
Prinsípiu lei komunikasaun sosiál
Prinsípiu husi lei komunikasaun sosiál ida-ne’e haktuir momoos no loloos husi preámblu mak hametin liberdade espresaun no imprensa hanesan pilár importante atu reforsa demokrasia no lalaok harii Estadu direitu demokrátiku, promove ekilíbriu ne’ebé presiza entre ezersísiu hosi liberdade fundamentál ida-ne’e, nomós direitu no valór hirak seluk ne’ebé lei-inan proteje.
Prátika ba implementasaun husi tempu ba tempu, polítiku sira sempre maihó mensajen importante katak Estadu garante liberdade imprensa no espresaun. Afirmasaun ida-ne’e nu’udar simbolu husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebé ho ninia istória lakon no sakrifika nia emar sira husi fakar ran ba rai lulik ida-ne’e, hodi luta ba libertasaun nasionál.
Ukun-án iha dékada rua nia laran, luta ba libertasaun nasionál iha aspetu hotu kontinua. Bainhira luta ba libertasaun muda ba libertasaun povu, papel liberdade imprensa no espresaun importante tebetebes iha Nasaun direitu demokrátiku.
Símbolu seluk husi nakukun ne’ebé presiza halakon, parte ida husi misaun orgaun komunikasaun sosiál. Bainhira mídia la livre no sosiedade ida-ne’e nonok, povu kbiit laiha sira kontinua moris iha nakukun ba justisa sosiál husi aspeitu importante sira.
Dezafiu sira
Setór komunikasaun sosiál husi époka ida ba époka seluk kontinua hasoru dezafiu oinoin ba professionál sira.
Tempu sira liubá, dezafiu sira ne’ebé mídia no professionál sira hasoru mak halo ameasa direta ba jornalista ne’e rasik no sala redasaun, ne’ebé halo husi ema liur. Mesmu nune’e, ezisténsia mídia aumenta hodi hahoris jornalista foun sira ho ida-idak ninia kapasidade iha terenu no sala redasaun.
Tuir dadus ne’ebé hatudu liuhusi Konsellu Imprensa Timor-Leste nia portál https://conselhoimprensa.tl/, orgaun komunikasaun sosiál ne’ebé rejistu hamutuk 53 husi inskrisaun ne’ebé halo iha 13 Outubru 2017 to’o 23 jullu 2024. Ho númeru ne’e, jornalista ne’ebé ativu ho karteira profisionál hamutuk 272.
Ohin loron, forma foun ba impedimentu liberdade imprensa mak mudansa iha teknolojia ba dijitál, ne’ebé sai razaun hodi “hamate” liberdade imprensa. Dezafiu ne’e la’ós husi li’ur de’it maibé inklui husi laran.
Kultura intimidasaun no presaun hasoru jornalista profisionál sira hatudu husi uma-laran mak hanesan alokasaun orsamentu ne’ebé mínimu tebtebes ba dezenvolvimentu mídia no kapasitasaun ne’ebé tuir jornalista sira-nia nesesidade. Seluk fali mak jestór instituisaun no na’in ba mídia “obriga” jornalista sira halo kobertura tuir sira-nia interrese no dala-ruma hatudu momoos sira-nia intervensaun hodi publika produtu jornalístiku tuir sira-nia hakarak, la’ós tuir jornalista sira-nia liberdade editoriál.
Impedimentu ne’ebé akontese hodi kontrola servisu profisionalizmu mak selebra kontratu ne’ebé laiha serteza ba jornalista ida nia futuru, selebra kontratu ho saláriu ne’ebé laiha balansu ba ema ida nia profisionalizmu.
La’ós ida-ne’e de’it, ameasa seluk mak halo mudansa ba ema-ida nia servisu husi sala redasaun ba fali fatin seluk ne’ebé nia sente la konfortável, hatún ema ida nia saláriu sem justifikasaun ne’ebé klaru, até prátika “esplorasaun” ba profisionalizmu ida hodi halo serbisu ne’ebé la’ós nia abilidade. Hirak ne’e hotu hanesan arma hodi halo fraku jornalista sira-nia prinsípiu ba prátika jurnalístika iha sala redasaun.
Enkuantu, impedimentu esterna ne’ebé mídia sira hasoru ohin-loron mak lakon investimentu iha rekursu ema hanesan jornalista, lakon publisidade husi instituisaun Estadu sira, lakon asinante, lakon oportunidade kobertura konjunta no formasaun, ne’ebé hirak ne’e hotu sai sira-nia fundu ba ezisténsia hodi kontribui iha Estadu direitu demokrátiku.
Konkluzaun
Kuandu situasaun sira-ne’e mak la solusiona ho prudente husi makaer ukun sira, prátika hirak ne’ebé mensiona sei hakanek profisionalizmu sira no hamate futuru mídia ne’ebé kredível no sei sobu fundasaun demokrasia Nasaun nian.
Liberdade imprensa ne’ebé saudável nu’udar fundu husi sistema koresaun no alarme ba transparénsia no akuntabilidade husi partisipasaun públiku. Tanba, demokrasia ne’ebé kualidade tenke la’o hanesan ho liberdade imprensa no espresaun.
Hametin kredibilidade profisionalizmu jornalista importante tebes ba Nasaun, hodi bele ezerse papél ne’ebé importante liu mak eduka. Tanba, mídia hanesan uma demokrasia ne’ebé metin ho ninia ezisténsia kontinua iha kada períodu demokrasia ka mudansa polítika.
Ukun-na’in sira ne’ebé jere instituisaun mídia no instituisaun Estadu tenke hanoin katak loron-ida, bainhira fila fali ba ema baibain, defensór importante hodi defende interese ema barak nia moris di’ak, inklui nia (ukun-na’in ne’e), nia-moris no Nasaun mak serbisu jurnalizmu.
Mudansa teknolojia dijitál liuhusi prezensa artefisiál intelejénsia, hamosu dúvida ba verasidade husi informasaun sira ne’ebé mosu iha utilizadór sira-nia varanda mídia sosiál. Situasaun ida-ne’e, serbisu jornalizmu de’it mak bele ezerse ninia funsaun hodi responsabiliza produtu ne’ebé hanesan konsumu públiku.
Tempu sira ne’ebé liu ho dezafiu oinoin, hakat sira husi profisionalizmu presiza duni atu hetan atensaun husi entidade hothotu, ne’ebé nu’udar ispelu no alarme bainhira la tuir prinsípiu, kódigu étika no baze legál sira.
Konfiansa ne’ebé jornalista sira espera mak proteje husi presaun interna no esterna, garante sira-nia independénsia editoriál, oferese mekanizmu protesaun iha sira-nia knaar.
Tempu ona atu hametin liberdade imprensa no espresaun la’ós liuhusi deklarasaun ne’ebé ema-seluk haree no rona mesak furak, maibé importante liu mak hatudu liuhusi prátika hodi hatene halo separasaun (fó ba César buat ne’bé César nian, no fó ba Maromak buat ne’ebé Maromak nian).
Loos duni katak laiha liberdade ne’ebé sein responsabilidade. Tanba ne’e, importante duni ba profisaun hothotu no ba sidadaun hothotu ne’ebé moris iha Nasaun demokrátiku Timor-Leste hodi hatene ninia responsabilidade bainhira ezerse nia knaar hodi kontribui.
Parabéns ba jornalista sira hotu iha Timor-Leste.
Hakerek na’in nu’udar serbisu na’in iha Redasaun TATOLI, I.P, no artigu ne’e la reprezenta instituisaun ne’ebé haknaar-án ba.




