DILI, 17 Outubru 2025 (TATOLI)-Ministériu Planeamentu Investimentu no Estratéjiku (MPIE) aprezenta prioridade estratéjika lima ba tinan 2026.
Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku, Gastão de Sousa, dehan ministériu hamutuk ho ninia ajénsia tutela sira kompostu husi Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál, Institutu Públiku (ADN, I.P), Komisaun Nasionál Aprovizionamentu, Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH, siglá portugés), Sekretáriu Grande Projetu inklui Fundu Infraestrutura hetan tetu alokadu dotasaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 hamutuk millaun $332, 65.
Husi orsamentu ne’e aprezenta prioridade estratéjika lima.
“Dahuluk, promove dezenvolvimentu territóriu ida ekilibradu, integradu no sustentável inklui defeza no valoriza patrimóniu kulturál no naturál hodi fó moris di’ak ba ema hotu,” nia hato’o iha intervensaun durante Semináriu panorama orsamentál 2026 ne’ebé organiza husi Parlamentu Nasionál liuhusi Komisaun C ba Finansa Públika iha edifísiu Ministéiru Finansa, Aitarak-Laran ba loron daruak, sesta ne’e.
Daruak, promove enkuadramentu planeamentu integradu ba médiu no longu-prazu hodi hasa’e kresimentu sósiu ekonómiku. Datoluk promove ambiente investimentu públiku ida amigável hodi atrai imvestór nasionál no internasionál investe iha setór produtivu sira hodi kontribui ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku.
“Dahaat, asegura dezenvolvimentu infraestrutura públiku konstrui ho kualidade hodi kontribui ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku. {Dalima}, garante prestasaun serbisu ho kualidade no transparante”,Nia dehan.
Governante ne’e salienta, ba intervensaun savi ba tinan oin mak finaliza lei kuadru planeamentu nasionál, aprovasaun planu médiu prazu integradu, reforsa jestaun no estudu viabilidade projetu estratéjiku. Aliende finaliza planu infraestrutura tinan lima, implementa sistema informasaun, finaliza planu munisipál ordenamentu territóriu.
Nune’e mós dezenvolve polítika rekursu umanu, Fundu Infraestrutura sei asegura implementasaun programa 30 ho totál projetu 1155.
No fortalese governasaun infraestrutura, liuhusi Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura (KAFI), garante operasionalizasaun másimu Banku Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste (BNDTL).
Asegura implementasaun roteiru merkadu abitasaun no apoiu polítika desentralizasaun ho Ministéiru Administrasaun Estatál (MAE).
MPIE nu’udar departamentu governamentál responsável ba konsesaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, define no aprova husi Konsellu Ministru, bá área promosaun no dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país.
Liuhusi planeamentu estratéjiku no integradu no rasionalizasaun rekursu finanseiru, asume responsabilidade espesífika sira kona-ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 liuliu kona-ba infraestrutura, planeamentu urbanu, planeamentu no ordenamentu territóriu.
Notísia relevante:https://tatoli.tl/2025/10/09/proposta-oje-2026-governu-prevee-millaun-301-7-iha-fundu-infraestrutura/
Jornalista: Nelson de Sousa
Editór: Evaristo Soares Martins




