iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Loron Mundiál Ai-han, Governu defende valorizasaun produtu lokál

Loron Mundiál Ai-han, Governu defende valorizasaun produtu lokál

Negosiante sira fa’an produtu lokál iha merkadu tradisionál Taibesi, Kuarta (22/01/2025). Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 16 Outubru 2025 (TATOLI)–Timor-Leste realiza semináriu ho títulu ‘Hametin sistema ai-han lokál ba futuru saudável’, Kinta ne’e, iha ámbitu selebrasaun Loron Mundiál Ai-han.

Eventu ne’e halibur ofisiál Governu, reprezentante Organizasaun Nasaun Unida (ONU), parseiru dezenvolvimentu, autoridade munisípiu, no agrikultór sira hodi halo reflesaun kona-ba dezafiu no oportunidade iha garante seguransa ai-han no soberania nasaun nian.

Vise Primeiru-Ministru (PM), Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál sira, no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano ‘Assanami’ Sabino hateten, loron ne’e tenke sai hanesan ‘momentu ida hodi reflete kona-ba dependénsia ai-han nasaun nian no apresiasaun ba produsaun lokál’.

“Ita presiza diskute ho sériu tanba saida maka ita kontinua depende ba produtu importadu sira no oinsá maka ita bele mellora kualidade husi ai-han ne’ebé disponível. Ita mós tenke kombate estraga hahán nian, inklui iha eventu públiku sira,” Vise PM Assanami hato’o iha Sentru KonvensaunDili (CCD, sigla portugés).

Notísia relevante : Investe iha feto rurál nu’udár prezervadora ba ai-han no natureza futuru ne’ebé reziliente 

Iha biban ne’e, nia parte mós alerta ba Konsellu Nasionál Seguransa no Soberania Ai-han no Nutrisaun (CONSSAN-TL) atu serbisu hamutuk ho autoridade munisipál sira hodi halo mapamentu ba poténsia agríkola ba kada munisípiu hodi identifika área estratéjiku ba hakiak animál, peska, no produsaun ortikultura.

Hametin sistema ai-han lokál

Iha fatin hanesan, Koordenadora Rezidente ONU iha Timor-Leste, Funmi Balogun, nia parte elojia Governu Timor-Leste nia kompromisu no destaka importánsia husi parseria sira hodi hametin sistema ai-han lokál sira.

“Tema ba tinan ida-ne’e fó hanoin mai ita kona-ba ita-nia responsabilidade koletiva hodi garante katak laiha ema ida iha Timor-Leste maka hamlaha no família hotu iha asesu ba ai-han ne’ebé seguru, nutritivu, no baratu,” nia akresenta.

Maske nune’e, tuir dadus iha Timor-Leste maizumenus 47% husi labarik sira ho idade menus husi tinan-lima sofre ba kresimentu no ema ida husi ema na’in-tolu hasoru inseguransa ai-han moderadu ka maka’as.

Kona-ba problema estruturál sira ne’ebé klean, dezigualdade jéneru, no produtividade agríkola ne’ebé ki’ik, Funmi Balogun mós subliña katak setór agríkola hasoru limitasaun sira iha infraestrutura, asesu ba bee, teknolojia, no merkadu sira.

Nia fó sai katak, Timor-Leste selesionadu nu’udar nasaun pilotu ba inisiativa ho impaktu a’as ba transformasaun sistema alimentár, ne’ebé finansia hosi Fundu Konjuntu Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) ONU nian, hodi rekoñese kompromisu nasaun ba polítika no planu nasionál sira iha setór ai-han nian.

Tuir nia, inisiativa ne’e hakarak identifika estratéjia sira ne’ebé sustentável no reziliénte ba klima, ho partisipasaun husi Governu, autoridade munisipál, kooperativa, no setór privadu sira.

“ONU sei kontinua apoia Timor-Leste liuhusi konsellu polítika, investimentu iha kapitál umanu, no promosaun inovasaun,”nia katak.

Promove produtu nasionál ho valór nutrisionál adekuadu

Diretór Ezekutivu CONSSAN-TL, Komar Mendonça, fó sai katak iha tempu badak sei hala’o enkontru ho prezidente autoridade munisipál sira hodi define planu ba mapeamentu potensiál agríkola no pekuária.

“Ita tenki promove produtu nasionál sira ho valór nutrisionál adekuadu no livre hosi produtu kímiku sira”, nia subliña.

Loron Mundiál Ai-han nian selebra kada tinan iha loron 16 Outubru, ne’ebé hanesan inisiativa ida husi ONU ba ai-han no agrikultura.

Eventu ne’e ho objetivu atu hasa’e konsiénsia kona-ba importánsia seguransa ai-han no nutrisaun, nune’e mós promove asaun konkreta sira hodi halakon hamlaha no hadi’a sistema ai-han iha mundu tomak.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!