DILI, 23 Janeiru 2026 (TATOLI)—Fundu Nasaun Unida nian ba Labarik sira (UNICEF) entrega ekipamentu kadeia ka jeleira malirin ba Ministériu Saúde atu mantein sistema vasina ida-ne’ebé funsiona tomak iha nivel hotu-hotu.
“Iha serimónia ida-ne’e hodi entrega ekipamentu kadeia malirin nian ne’ebé mak krítiku atu mantein sistema vasina ida-ne’ebé funsiona tomak iha nivel hotu-hotu. Ha’u-nia apresiasaun sinseru ba Governu Timor-Leste liu liu Ministériu Saúde nia kompromisu hodi garante katak labarik ida-idak iha Timor-Leste hetan servisu kuidadu saúde primária ho kualidade, inklui imunizasaun rutina,” Reprezentante Adjunta UNICEF, Teija Vallandingham, hateten iha salaun Palásiu da Sinzas, Kaikoli, ohin.
Nia esplika, ohin UNICEF entrega ekipamentu kadeia ka jeleira malirin nian, inklui jeleira 70, reguladór tensaun 70, no dispozitivu monitorizasaun temperatura 570. Ida-ne’e signifika katak sei iha kadeia fornesimentu ida-ne’ebé kontrola ho temperatura no materiál sira ba manutensaun iha nivel subnasionál, hodi permite armazenamentu, jestaun no transporte seguru ba vasina sira-ne’ebé salva-moris husi fabrika sira ba labarik sira, hodi asegura sira-nia poténsia.
“Ho apoiu direta husi Gavi, armajen rejionál haat agora iha fornesimentu enerjia ne’ebé la interompe atu rai tantu vasina COVID-19 no vasina rutina sira. Adisionalmente, postu saúde 80 ekipadu ho jeleira sira-ne’ebé uza enerjia solar. UNICEF mós monta insineradór sira iha kada munisípiu nia armajen ba soe lixu médiku ho seguru. Imunizasaun hanesan intervensaun saúde públika ida-ne’ebé kustu-efetivu liu atu prevene moras, hamenus mortalidade infantil, no kontribui ba futuru ne’ebé saudavel liu,” nia hateten.
Nia afirma, dezde restaurasaun independénsia, UNICEF servisu hamutuk ho setór saúde, partikularmente programa imunizasaun nasionál. Apoiu ohin nian nu’udar kontinuasaun husi kompromisu UNICEF nian ba Ministériu Saúde, ho objetivu atu salvaguarda labarik sira-nia saúde iha nasaun tomak.
“Ha’u aproveita oportunidade ida-ne’e atu kongratula Ministériu Saúde ba marku signifikativu sira ne’ebé atinji ona iha dékada rua ikus ne’e. Buat hirak-ne’e inklui eliminasaun ba tétanu inan no neonatál, sarampu, no rubéola, no estatutu livre husi póliu ne’ebé sustentavel. Liután, Timor-Leste habelar ona kobertura imunizasaun rutina hodi inklui antijenu 13, hodi fó protesaun ótimu ba labarik no adolexente sira,” nia dehan.
Finansiamentu doméstiku ba antíjenu rutina sira sai nu’udar marka ida husi kompromisu Ministériu Saúde nian atu garante katak labarik Timoroan ida-idak hetan protesaun ba dezenvolvimentu ne’ebé ótimu.
“Ami hato’o ami-nia apresiasaun sinseru ba Gavi ba ninia apoiu kontinua iha Timor-Leste durante tinan 14 nia laran. Gavi nia kompromisu tinan lima nian ba oin sei sai krusiál hodi sustenta no hadi’a kobertura no kualidade, no mós avansa ajenda desentralizasaun nian,” nia esplika.
Nia reafirma, UNICEF nia kompromisu atu apoia Ministériu Saúde liuliu INFPM-hodi asegura aprovizionamentu oportunu ba vasina rutina hotu, hametin sistema kadeia malirin, hasa’e sistema lojistika no kadeia fornesimentu no apoia estratéjia desentralizasaun ba armazenamentu no distribuisaun vasina liuhusi armajen rejionál sira.
“Ha’u hato’ o ami-nia apresiasaun ba Ministériu Saúde, INFPM, no Gavi, Aliansa Vasina, ba sira-nia kolaborasaun no konfiansa ne’ ebé kontinua. Hamutuk, ita halo impaktu ne’ebé dura ba saúde no bem-estar labarik ida-idak nian iha Timor-Leste,” nia hateten.
Diretora Jerál Kuidadu Saúde Primaria iha Ministériu Saúde, Elizabeth Letomau, hateten serimónia entrega ekipamentu korente malirin ne’ebé apoiu husi UNICEF no Fundu husi GAVI.
“Ha’u hato’o apresiasaun sinseru ba apoiu jenerozu ba apoiu ne’e. Ohin, ita simu ekipamentu korente malirin hanesan jeleira 70, reguladór voluntáriu voltajen 70 no aparellu monitorizasaun temperatura 570 no pessa rezerva. Kontribuisaun ida-ne’e marka atinjimentu boot ida iha parseira entre UNICEF ho Ministériu Saúde. Dezde Timor-Leste restaura ninian Independénsia, UNICEF hamriik iha ita-nia Setór saúde nia sorin hodi apoiu reforsa Sistema saude espesialmente programa nasional imunizasaun,” nia dehan.
Nia informa, kapasidade kadeia malirin ne’ebé melloradu konsideira prinsipál tebes hodi asegura katak vasina sira mantein sira-nia kualidade husi armajen nasional to’o fasilidade saúde sira no ikus mai to’o ba labarik hotu-hotu no grupu alvu ne’ebé presiza.
“Vasina mak intervensaun saúde publika ida-ne’ebe kustu-efetivu liu, hodi prevene moras, hamenus mortalidade infantil no kontribui ba futuru ne’ebe saudavel liu ba familia hotu-hotu iha Timor-Leste,” nia hateten.
Nia dehan, atinjimentu lubuk ida-ne’ebe Timor-Leste hetan iha programa imunizasaun mak hanesan validasaun ba eliminasaun tetanu inan no neonatál, eliminasaun moras sarampu no rubella no sustenta livre husi poliu.
“Tanba ne’e, ekipamntu hirak ne’e sei distribui ba kada munisípiu sira, nune’e sira utiliza hodi rai vasina ne’ebé mak iha. No, husu ba Diretór Munisípiu sira kuidadu sasán sira-ne’e atu nune’e utiliza ba tempu naruk,” nia dehan.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





