iklan

NASIONÁL, HEADLINE

Rejistu no rekoñesimentu ba Komandante Ein Xefe FALINTIL Kay Rala Xanana Gusmão

Rejistu no rekoñesimentu ba Komandante Ein Xefe FALINTIL Kay Rala Xanana Gusmão

Primeiru Ministru Xanana Gusmao. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 15 Abríl 2026 (TATOLI)Estadu Timor-Leste liu husi Ministériu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál (MAKLN) konsidera katak Komandante Ein Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão, okupa kargu lideransa supremu iha luta libertasaun nasionál hodi asume responsabilidade lideransa polítika no militár iha nível a’as liu, iha ámbitu estrutura rezisténsia.

Desizaun ne’e tuir artigu 13 husi Lei nú. 3/2006, ne’ebé altera husi Lei nú. 3/2024, rekoñesimentu ba estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál nian depende hosi rejistu, lahó prejuizu ba exesaun sira ne’ebé prevee legalmente.

“Nune’e, rekoñese líder másimu rezisténsia hanesan Komandante Ein Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão. Ida-ne’e ami kumpre lei, la’ós rekoñese Primeiru-Ministru, liafuan ne’e sala, maibé ita rekoñese líder másimu rezisténsia hanesan FALINTIL tuir artigu 3, ne’ebá ko’alia kona-ba Kombatente Libertasaun Nasionál, o reconhecido Combatentes libertação bazeia ba rejistu mas exeptu líder másimu rezisténsia sira,” Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa Monteiro ‘Oan-Soru’, hato’o ba Jornalista sira, iha Palásiu Governu, Kuarta ne’e.

Notísia relevante :Governu kansela pensaun veteranu ba benefisiáriu 416 tanba falsifika dokumentu

Ministru dehan, ministériu kumpre dever hodi hasai diploma ida tanba Komandante Ein Xefe FALINTIL rejistadu, nia la rejistadu maibé Komandante Ein Xefe ne’e nia istória hotu ona. Tanba ne’e, ministériu hasai diploma hodi fortifika.

Governante ne’e konfirma katak desizaun ne’e laiha ligasaun ho Revogasaun Lei Pensaun Mensál Vitalísia, maibé Komandante Ein Xefe FALINTIL ne’e iha tolu de’it hanesan, Francisco Xavier do Amaral, Nicolau dos Reis Lobato no Kay Rala Xanana Gusmão.

“Istória ne’e tau iha lei hanesan ne’e, entaun Ministru hasai desizaun ruma hodi komprova lei ne’ebé mak iha,” nia katak.

Bazeia ba Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál, Xanana nia partisipasaun iha luta libertasaun nasionál entre 20 Agostu 1975 no 25 Outubru 1999, kontinua, eskluzivu, no ho grau responsabilidade ne’ebé a’as. Nia nu’udar figura sentrál iha luta libertasaun nasionál no ema barak rekoñese nu’udar krusiál ba lideransa estratéjiku Rezisténsia nian no realizasaun independénsia nasionál.

Importante atu garante rejistu institusionál loloos no valorizasaun istórika hosi partisipasaun ida-ne’e, ba efeitu sistematiza informasaun, rekoñese no prezerva memória koletiva nasionál.

Nune’e, tuir alínea 8 artigu 13.o Lei nú. 3/2006, loron 12 fulan Abril (Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál).

1. Ho ida-ne’e, haruka rejistu Komandante Jerál FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão, iha baze dadus ofisiál Kombatentes Libertasaun Nasionál nian.

2. Ba propózitu administrativu, Komandante-Jerál ne’ebé temi tiha ona konsidera nu’udar Kombatente Veteranu Funu Libertasaun Nasionál nian, ho dedikasaun eskluziva ba partisipasaun durante tinan 20 to’o 24, iha Grau 1.

3. Nia hetan rekoñesimentu nu’udar figura proeminente tanba nia méritu esepsionál iha luta libertasaun nasionál, tuir termu sira Artigu 29.º Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasionál nian.

4. Despaxu ida-ne’e tama iha efeitu hahú hosi loron ne’ebé nia asina.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!