DILI, 28 Abríl 2026 (TATOLI) – Governu Timor-Leste, nu’udar Prezidente Grupu País Menus Dezenvolvidu (LDC, sigla inglés) ba mandatu 2026-2027, ne’ebé sai uma-na’in ba Enkontru Estratéjiku LDC kona-ba Implementasaun Asaun Klimátika, ne’ebé hala’o entre loron 28 to’o 30 Abríl ho objetivu atu hametin entre nasaun sira ne’ebé vulneravel ba mudansa klimátika tinan ida-ne’e nian.
Enkontru ne’ebé halibur koordenadór temátiku sira, asesór sénior sira, no péritu tékniku sira husi nasaun sira ne’ebé menus dezenvolvidu, foka ba monitorizasaun rezultadu sira Conference of the Parties 30 (COP30) nian iha Belém, Brazíl, no prepara pozisaun komún ida ba enkontru Órgaun Subsidiáriu (OS64) ba da-64 iha Bonn, Alemaña, iha Juñu oin mai, no COP 33 iha Anyatal Turkia, Novembru 2026.
Prezidente Konsellu LDCs no Enviadu Espesiál Embaixadór Timor-Leste ba Mudansa Klimátika, Adão Soares Barbosa, afirma katak enkontru estratéjiku ne’e fornese plataforma importante ida hodi hametin prioridade kompartida husi nasaun sira iha dezenvolvimentu ne’ebé vulneravel liu ba mudansa klimátika.
Nia nota katak maski Timor-Leste nia kontribuisaun ba emisaun globál gás ho efeitu estufa ki’ik tebes, nasaun ne’e kontinua hatudu lideransa iha asaun klimátika liuhusi dezenvolvimentu husi nia Kontribuisaun Nasionál Determinada (NDC 3.0), Planu Adaptasaun Nasionál (PAN), no estratéjia setoriál oioin ne’ebé relasiona ho klima.
“Enkontru ne’e hein atu hamosu rekomendasaun sira ne’ebé bele halo asaun, hametin koordenasaun kona-ba implementasaun asaun klimátika nian iha nasaun LDC sira, no estabelese prioridade sira ne’ebé klaru no mensajen komún ida ba negosiasaun sira iha futuru”, embaixadór Adão hateten iha Otél Novu Turizmu, Dili.

Iha diskursu, Vise-Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Jesuína Maria Ferreira Gomes, subliña katak nasaun LDC sira kontribui ba emisaun globál, maibé hasoru impaktu sira ne’ebé maka’as liu husi mudansa klimátika.
Relasiona ho situasaun ne’e nia apela asaun urjente no ambisiozu hodi mantein alvu 1.5 grau celsius tuir Akordu Paris, inklui liuhusi finansiamentu klimátiku ne’ebé asesivel liu, aumentu apoiu ba lakon no estragu, transferénsia teknolojia, no kapasitasaun. Grupu LDC labele responde de’it ba prosesu globál, maibé mós tenke halo forma ida-ne’e.
Nia konsidera rezultadu sira COP30 nian, inklui Pakote Polítiku Belém nian, ne’ebé afirma dalan 1.5 Grau Celcius no kompromete atu duplika finansiamentu adaptasaun nian to’o 2025, sai hanesan baze importante ida hodi aselera implementasaun, liuliu ba nasaun sira iha dezenvolvimentu ne’ebé hasoru paizajen negosiasaun ida ne’ebé kompleksu ba beibeik.
Reprezentante Programa Nasaun Unida ba Dezenvolvimentu (PNUD) iha Timor-Leste, Adeline Carrier, afirma katak Timor-Leste nia lideransa iha Grupu LDC reflete konfiansa Estadu-membru sira-nian iha abilidade nasaun nian hodi promove vizaun ne’ebé fahe hodi rezolve krize klimátika.
Tuir Adeline, iha dezafiu sira-nia leet husi mudansa klimátika, instabilidade ekonómika, no divizaun dijitál, LDC sira-nia forsa prinsipál maka iha unidade no asaun koletiva.
Nia hateten katak PNUD apoia prioridade sira husi LDC nian liuhusi área xave haat, maka diplomasia no finansiamentu klimátiku, tranzisaun enerjétika no diversifikasaun ekonómika, hametin reziliénsia husi komunidade vulneravel sira, no dijitaliza ba dezenvolvimentu sustentavel.
Nia fó sai katak Timor-Leste nia ezbosu Konstribuisaun Nasionál Determinada (NDC) datoluk foin lalais ne’e kompleta ona no hein hela Governu nia aprovasaun. País prova ona katak transformasaun ne’e posivel.
Adeline mós avalia katak Timor-Leste nia pozisaun duplu nu’udar Prezidente LDC no nasaun ida ne’ebé iha hela prosesu integrasaun tomak ba ASEAN, ida-ne’e fornese oportunidade estratéjika ida hodi halo ponte ba ajenda rejionál no globál sira, inklui asegura katak transformasaun estruturál ba ekonomia nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela sai nafatin prioridade internasionál.
Enkontru loron tolu ne’e mós inklui diskusaun kona-ba finansiamentu ba adaptasaun, lisaun sira ne’ebé aprende husi implementasaun projetu klimátiku, reflesaun kona-ba rezultadu COP30, no vizita terrenu hodi avalia impaktu husi projetu reziliénsia klimátika iha Timor-Leste.
Liuhusi fórum ida-ne’e, Timor-Leste hametin ninia knaar la’ós de’it nu’udar nasaun ne’ebé vulneravel ba mudansa klimátika, maibé mós nu’udar autór diplomátiku ativu ne’ebé promove implementasaun konkreta ajenda klimátika globál.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




