DILI, 21 Maiu 2026 (TATOLI)-Governu aprezenta proposta Orsamentu Retifikativu (OR) hodi garante seguransa enerjétika no seguransa alimentár iha país relasiona ho impaktu husi funu iha Médiu Oriente.
Vise-Primeiru-Ministru ba Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, hato’o kestaun ne’e bainhira reprezenta Governu hala’o audiénsia públika kona-ba proposta Orsamentu Retifikativu ho Komisaun C ne’ebé trata Asuntu Finansa Públika no Komisaun D ba Asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu iha Parlamentu Nasionál ohin.
Governante ne’e dehan kuaze fulan rua-resin ona inserteza situasaun polítika iha mundu tomak, inklui Timor-Leste tanba funu iha Médiu Oriente. “Impaktu ne’e depoizde Governu akompaña kle’an tebes, ikus mai liuhusi desizaun Konsellu Ministru ho sentidu responsabilidade aprezenta proposta OR ba Parlamentu hodi hetan apresiasaun iha tempu ne’ebé importante tebes ba nasaun atu hametin dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál”, nia dehan.
Governante ne’e afirma katak orsamentu Estadu nu’udar espresaun polítika kona-ba prioridade nasionál vizaun estratéjika Governu ninian no kompromisu ne’ebé asume ba povu.

Proposta ne’e atu responde ba realidade atuál país nian, ezijénsia ekonomia emerjente sira ne’ebé ho obrigasaun atu garante efisiénsia boot, liuliu iha implementasaun polítika públika.
“Ida-ne’e mós iha kontestu internasionál marka husi instabilidade ekonomia no inflasaun no jeopolítiku sira ne’ebé afeta ekonomia iha Timor-Leste no mundu tomak.
Governante dena Timor-Leste la izoladu husi dinámika globál sira ne’ebé asiste hela partikularmente iha Médiu Oriente ne’ebé perturba ona ba merkadu enerjétika sira no kria volatilidade iha folin kombustivel nian iha mundu tomak.
“Timor-Leste nu’udar ekonomia ki’ik no depende ba importasaun hetan xoke hirak ne’ebé ita-nia ekonomia, eletrisidade, rede transporte, serbisu públiku esensiál depende maka’as ba kombustivel importadu”, dehan.
Ho realidade ida-ne’e mak ezije previzaun ba preparasaun ho asaun desizivu husi Estadu. Hodi afirma, iha kontestu ne’e, Governu propoin estabelesimentu rezerva nasionál kombustivel estratéjiku ida medida ne’e fundamentál iha avaliasaun tékniku ba padraun konsumu nasionál, liuliu nesesidade operasional no utilidade nasionál, Eletrisidade Timor-Leste (EDTL) no serbisu esensiál sira seluk nian.
“Objetivu mak atu garante seguransa enerjétika iha kondisaun emerjénsia bazeia ba projesaun demanda nasionál no senáriu risku sira. Ida-ne’e mak medida preventiva ne’ebé dezeña atu proteje nasaun husi interrupsaun fornesimentu potensiál sira ne’ebé bele paraliza serbisu esensiál”, realsa.

Tanba ne’e, Governu propoin proposta referidu hanesan desizaun polítika ida atu orienta ba konsolida estabilidade nasionál no kria kondisaun ba dezenvolvimentu ne’ebé inkluzivu no ekilibradu.
Liuhusi medida subsídiu temporáriu ho objetivu atu estabiliza folin kombustivel nian no setór esensiál sira hanesan transporte públiku, agrikultura, peska, jestaun eletrisidade no serbisu krítiku ne’ebé sustenta moris loroloron no atividade ekonómika.
“Seguransa alimentár hanesan pilár ida seluk ba seguransa nasionál, ne’ebé labele haluha proposta reforsu ba rezerva foos ho seluk tan nian liuhusi Sentru Lojístika Nasionál, nu’udar medida preventiva atu garante povu labele hasoru hamlaha”, nia realsa.
Lembra katak, iha 15 Maiu, Ministériu Finansa submete proposta Orsamentu Retifikativu ho montante millaun $192 ho karáter urjénsia ba Parlamentu Nasionál.
Durante apresiasaun iha audénsia ne’e deputadu sira apoiu inisiativa Governu hodi aprezenta proposta Orsamentu Retifikativu ne’e no sujere medida sira implementa atu benefisia duni povu.
Notísia relevante: Parlamentu aprova pedidu urjénsia ba debate Orsamentu Retifikativu
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





