iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Opozisaun husu atu Orsamentu Retifikativu proteje duni país no povu

Opozisaun husu atu Orsamentu Retifikativu proteje duni país no povu

Parlamentu Nasionál no Governu hahú diskusaun kona-ba proposta Orsamentu Retifikativu, kinta (28/05). Foto/Francisco Sony.

DILI, 28 Maiu 2026 (TATOLI) – Deputada husi bankada Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN), Maria Angélica Rangel, husu ba Governu atu garante katak Orsamentu Retifikativu (OR) ne’ebé aprezenta bele proteze duni país no povu husi impaktu krize internasionál ne’ebé afeta atualmente ba ekonomia globál.

Iha debate proposta OR ho karáter urjénsia iha faze jeneralidade iha sala plenária Parlamentu Nasionál, deputada FRETILIN rekoñese katak mundu ohin loron hasoru krize internasionál ne’ebé kauza husi funu iha Médiu Oriente, ne’ebé kontribui ba krize enerjia, inflasaun folin mina, inseguransa alimentár no afeta ba nesesidade bázika sira seluk.

Nia hateten Timor-Leste, ne’ebé depende barak ba importasaun, vulneravel tebes ba efeitu sira husi xoke ekonómika sira ne’e.

“Iha fin Fevereiru, bainhira funu, bankada preokupa kona-ba medida antesipasaun ne’ebe Estadu presiza foti atu proteje populasaun, negósiu sira no seguransa enerjia”, deputada dehan.

Tuir nia, Governu foti medida atu estabelese presu másimu ba kombustivel iha merkadu, maibé FRETILIN haree katak medida ida-ne’e seidauk ajuda povu hodi hamenus gastu ba kombustivel. Kontráriu, nia konsidera katak medida ida-ne’e istimula espekulasaun presu gazoél no gazolina iha merkadu doméstika.

Deputada ne’e konsidera proposta OR nu’udar resposta ida mezmu tarde, maibé importante no nesesária atu proteje país no sidadaun sira husi impaktu funu ida-ne’e.
“Importante mós atu ita redezeña planu sira ne’ebé lori Timor-Leste ba reziliente hasoru xoke ekonómika sosiál sira”, dehan.

Governu aprezenta OR ho montante millaun $271 atu finansia medida hitu, hanesan seguransa enerjétika, estabilizasaun presu kombustivel, seguransa alimentár, seguransa nasionál, rekrutamentu membru PNTL 400, asume Prezidénsia Pró Tempore ba CPLP, reforsu institusionál no operasionál ba RAEOA, no reforsu rezerva kontinjénsia.

Tuir nia, husi medida hitu ne’e, fatia orsamentu fatia boot liu destina ba sosa mina ba EDTL no subsídiu ba kombustivel. Nia observa katak medida haat mak diretamente relasiona ho resposta ba krize enerjia no perturbasaun kadeia oferta ne’ebe kauza husi funu iha Médiu Oriente.

Deputada akrexenta katak medida seluk sira, hanesan rekrutamentu membru foun PNTL nian, orsamentu adisionál ba RAEOA no Prezidensia Pró Tempore CPLP, “hanesan boleia” iha OR ida-ne’e, no hatudu inkapasidade planeamentu Governu nian.

FRETILIN mós kritika falta projesaun klara kona-ba folin mina kada litru ne’ebé Governu sei sosa, mekanismu implementasaun no sistema monitorizasaun subsídiu kombustivel.

“Presu mina iha merkadu internasionál komesa tun ona kompara ho inísiu eskalasaun funu iha Iraun, maibé presu mina subsídiu iha Timór kontinua sa’e”, nia dehan.

Maria Angéliva reafirma katak Governu presiza retifika planu no orsamentu 2026 atu hatán ba krize ne’ebé mosu. “Medida sira ne’ebé Governu propoin agora ami haree ne’e hanesan alivia efeitu husi krize kombustivel no enerjia, maibe la’ós resposta loloos ba krize ne’e rasik”, afirma.

Iha sorin seluk, deputadu husi bankada Partidu Libertasaun Populár (PLP), Adolfo Martins, hateten proposta OR reflete país nia vunerabilidade tanba Governu laiha polítika enerjia hodi eleva kapasidade Estadu responde ba krize enerjia no alimentár.

Nia hateten maski Estadu iha empreza estatál Timor Gap, kapasidade empreza ne’e seidauk forte kompara ho setór privadu.

Tuir deutadu, proposta OR mós hatudu katak Timor-Leste kontinua depende maka’as ba importasaun diesel no ai-han. Governu laiha polítika ekonomia no medida konkreta kona-ba investe iha setór produtivu sira hodi garante soberania alimentár.

“Tuir loloos Governu konsidera funu Médiu Oriente nu’udar prioridade, nune’e fó biban ba Goveru atu revee saida mak loloos sai prioridade harii fundasaun ekonomia ida ne’ebé reziliente no sustentavel”, afirma.

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!