iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Parlamentu aprova proposta Lei Rejime Jerál Sistema Finanseiru ho unanimidade

Parlamentu aprova proposta Lei Rejime Jerál Sistema Finanseiru ho unanimidade

Parlamentu aprova proposta Orsamentu Retifikafivu iha jeneralidade. Foto/Nelson de Sousa.

DILI, 14 Jullu 2026 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál aprova proposta Lei númeru 22/VI(2a)-Rejime Jerál Sistema Finanseiru no Atividade Bankária iha finál globál ho votu a favór 51, kontra 0 no abstensaun neen.

“Nune’e, lei ne’e pasa”, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, fó sai iha sala plenária Parlamentu, ohin.

Deputada husi bankada Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT, sigla portugés), Cedelízia Faria dos Santos, hateten fó votu a favór tanba lei ne’e foin dahuluk lori bá Parlamentu debate no hetan aprovasaun iha finál globál.

Nia apresia ho lei ida-ne’e bele tau ona kapitál mínimu millaun $25 atu loke banku iha rai-laran no hafoin lei ne’e tama vigór fó biban ba Governu atu estalese Banku Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste ne’ebé tau iha Programa Governu Dasiak. Tanba banku ida-ne’e sei ajuda timoroan sira oinsá hala’o negósiu.

“Lei ida-ne’e mós atu responde ba ita-nia preokupasaun ne’ebé dalabarak foti iha Parlamentu ne’e atu kombate brankeamentu kapitál, finansiamentu terrorizmu”, dehan.

Deputadu husi bankada Kmanek Haburas Unidade Nasionál Timoroan (KHUNTO), António Verdial de Sousa, hateten lei ida-ne’e reprezenta reforma estruturál ne’ebé atu moderniza sistema finanseiru iha país.

Deputada husi bankada Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN), Maria Angélica Rangel, afirma katak lei ne’e importante, nune’e bankada fó nia kontribuisaun iha debate espesialidade no FRETILIN nia pozisaun  fó votu a favór la’ós kompleta de’it formalidade ba lei ne’e rasik, maibé hakarak lei ida ne’ebé kualidade no komprensivel.

Vise-Ministra Finansa, Regina de Jesus,  lori Governu no Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés) agradese ba Parlamentu Nasionál nia apresiasaun séria ba debate konstrutivu no responsabilidade ne’ebé hatudu ba aprovasaun proposta lei ne’e.

Nia hateten katak votu favoravel ne’ebé hetan ohin la’ós de’it ba aprovasaun diploma legál ida, maibé reprezenta kompromisu hamutuk entre Governu no Parlamentu atu hametin konfiansa, estabilidade no modernizasaun sistema finanseiru nasionál.

Governu no BCTL afirma nia kompromisu atu implementa reforma ida-ne’e ho responsabilidade, transparénsia no liuhusi kooperasaun besik ho instituisaun relevante hothotu hodi asegura estabilidade finanseira, protesaun ba sidadaun sira no dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel ba Timor-Leste.

Lejizlasaun ne’e importante tebes tanba sai regulamentu foun hodi substitui regulamentu UNTAET sira ne’ebé mai husi tinan 2000. Lei ne’e atu kontrola sistema bankáriu iha Timor-Leste, inklui kondisaun atu harii banku foun tuir padraun legál ne’ebé determina.

Aleinde ne’e, atu  regula sistema dijitalizasaun finanseira, tanba sistema pagamentu no transferénsia osan agora laiha dependénsia ba osan kontante, maibé liuhusi sistema dijitál. Lejislasaun ne’e mós trata kona-ba prevene brankeamentu kapitál sira.

Proposta lei ne’e iha artigu hamutuk 286, Komisaun C ne’ebé Trata Asuntu Finansa Públika iha diskusaun espesialidade antes ne’e deputadu sira aprezenta proposta alterasaun hamutuk 30. Alterasaun hirak  ne’e ho objetivu atu halo korresaun ki’ik sira nomós hamenus artigu balun ne’ebé konsidera la nesesáriu iha proposta lei orijinál.

Notísia relevante: Aprovasaun Rejime Jerál Sistema Finanseiru permite Governu harii BNDTL

Jornalista: Nelson de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!