DILI, 11 juñu 2019 (TATOLI) – Prezidente Komisaun A Parlamentu Nasionál (PN), ne’ebé trata asun Konstituisaun no Justisa, Carmelita Caetano Moniz admite, deklarasaun ne’ebé nia fó sai kona-ba kriminaliza difamasaun hanesan deklarasaun pesoál maibé husi Bankada Governu seidauk hanoin atu halo lejislasaun.
“Ita tenke tau diferensa entre krítika, difamasaun, injúria no kalúnia. Ne’e ha’u-nia hanoin pesoál, ami husi Parlamentu liu-liu ha’u-nia Bankada Governu AMP seidauk iha hanoin atu kriminaliza difamasaun tanba agora iha hela prosesu reforma lejislativa, reforma judisiáriu no reforma setór justisa,” nia tenik prezidente komisaun A ne’e, iha Suai Room, Timor Plaza, tersa ne’e.
Nia informa, agora daudauk PN iha faze atu haree oinsá implementasaun lei, oinsá lala’ok nia komunidade, maibé iha futuru iha hanoin katak presiza fali kriminaliza difamasaun, nia nu’udar deputada hela promete sei tau kritériu ne’ebé rigorozu kona-ba signifika difamasaun, injúria no kalúnia.
“Tanba krítika ne’e, ezemplu bainhira ha’u halo krítika ida, jornalista ida tau iha jornál katak estrada ida aat ka ponte ida aat, Governu laiha kapasidade ka laiha kualidade, ne’e krítika la’ós insultu,” katak reprezentante povu ne’e.
Tuir deputada ne’e, insultu, kalúnia, lia-bosok, inventa sasán iha país balun ema kriminaliza tanba konsidera difamasaun ho hanoin ida pembunuhan karakter (oho ema-nia karakter) publikamente.
Tanba ne’e iha Ázia kuaze kriminaliza difamasaun, nune’e mós rejiaun Estadu Unidu Amérika (EUA) iha 35 país sei kriminaliza nafatin, iha Europa maioria kriminaliza.
Antes ne’e iha preokupasaun públiku kona-ba difamasaun no parte barak konkorda atu kriminaliza difamasaun, ne’ebé antes ne’e tama iha prosesu sivíl.
Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noe bainhira hala’o entrevista ho Ajénsia TATOLI haktuir, iha tinan 2010 bainhira diskute kona-ba kódigu penál, iha ezijénsia ida atu inklui difamasaun hanesan krime ida nune’e mós krime insestu, maibé hafoin hetan konsensu ida katak la-presiza kriminaliza no husik iha prosesu sivíl.
“Agora depende ba desizaun hotu-hotu nian ne’ebé bele avansa ho lejizlasaun ida ka halo alterasaun ba kódigu penál, nune’e bele edita artigu ida ne’ebé ko’alia kona-ba kriminalizasaun ba aktu difamasaun,”,tenik PPN.
Tuir PPN, agora depende ba desizaun polítika partidu sira hotu no inisiativa lei bele mai husi Governu no deputadu bankada sira.
Hodi dehan tan, lei halo la’ós atu hamate ka halo ta’uk maibé nia objetivu mak fó edukasaun hodi eduka ema no haruka ema halo tuir, kuandu nia sala mak foin kriminaliza.
“Dalabarak ita intrepreta sala katak lei nia objetivu atu fó sansaun. Lae, tanba lei ne’e atu regulariza no fó edukasaun, kuandu edukasaun nia la kumpre no nia halo sala entaun tenke iha sesaun,” konsidera PPN.
Jornalista : Julia Chatarina
Editór : Rafy Belo