DILI, 19 agostu 2019 (TATOLI)—Juventude otas foun Timor nian ladún iha ‘ánimu’ atu aprende no buka hatene luta rezisténsia Timor-Leste nian husi 1975-1999.

Muzeu Rezisténsia ne’ebé estabelese husi Estadu hodi prezerva istória luta Timor nian ho nia dokumentu oi-oin, maibé tuir Alvaro Rosario Vasconcelhos nu’udar diretór Unidade Edukativu no Kultura, katak, dezde Muzeu Rezisténsia estabelese to’o agora ema estranjeiru “malae” mak iha ‘ánimu’ vizita, halo peskiza no buka hatene istória luta Timor nian. Maibé ba juventude rasik pasivu tebes no kuaze ladún vizita Muzeu Rezisténsia.
Muzeu Rezisténsia ne’ebé kolokadu entre Liseu ho Jináziu (GMT-sigla Indonézia) prezerva dokumentu no foto, inklui material sira ne’ebé Timoroan utiliza ba halo rezisténsia ne’ebé fahe ba Frente Armada, Frente Diplomátiku no Frente Klandestina nian. Ne’ebé bele sai hanesan lembransa ba jerasaun otas foun atu hatene no koñese didi’ak natureza luta Timor nian.
“Ha’u hanoin vizitante TL falta interese ba istória TL, istória timor nian iha muzeu dezde husi tinan 1975 too 1999,” hateten Alvaro Rosario Vasconcelhos, ba ajénsia TATOLI iha Otél Ramelau, Dili, foin lalais.
Nia dehan, lider rezisténsia sira, kompostu husi Komandante Ein-Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão, mai to’o lideransa sira Frente Diplomátiku hanesan José Manuel Ramos-Horta, Mari Alkatiri, no figura potensiál sira Frente Klandestina sira nia dokumentu barak mak ria iha Muzeu ne’e atu bele sai hanesan istória kmanek ba jerasaun foun sira. Maibé, realidade jerasaun foun sira susar tebes atu ba buka hatene no aprende istória hirak ne’e iha Muzeu Rezisténsia.
Karik tanba tenke selu kustu, Alvaro Rosario Vasconcelhos, hateten, ne’e la’ós razaun tanba kustu mós la boot ida. Ezemplu, ba estudante ida kobra de’it $0.25 no ba vizitante la’ós estudante $1.00. Maibé ba estudante ne’ebé lori rekomendasaun husi eskola sei la kobra ka gratuita.
Jornalista : Domingos Piedade Freitas
Editór : Francisco Simões





