DILI, 07 jullu 2020 (TATOLI) – Planu mestre ba saneamentu no drenajen iha kapitál Dili hahú iha tinan 2011 ho faze dezeñu detallu iha 2019 liuhosi despaisu Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak kria ekipa interministeriál.
Ekipa hirak ne’e kompostu husi Ministériu Obra Públika (MOP), Sekretaria Estadu Ambiente (SEA), Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Terra no Propriedade no seluk tan.
Nune’e, MOP hamutuk ho SEA hahú estabelese ona komisaun atu halo avaliasaun ba impaktu ambientál atu nune’e hanesan baze rekezitu atu bele hahú planu konstrusaun fíziku ba planu mestre.
“Ohin ha’u simu Sekretariu Estadu Ambiente mai hamutuk iha ne’e hodi lansa ekipa komisaun impaktu Ambientál ba projeitu planu mestre saneamentu no drenajen Dili,” tenik Ministru Obra Públika, Salvador Eugênio Soares dos Reis Pires iha edifísiu MOP, Caicoli, tersa ne’e.
Projeitu ne’e rasik husi dezeñu detalladu to’o ramata ho kustu millaun $350 no totál uma-kain ne’ebé afetadu hamutuk 365.
Enkuantu, dreinajen naruk kilometru 75 ho kanál hamutuk 37 no projeitu ne’e rasik sei halo fazeadamente, husi faze dahuluk sei halo estudu impaktu ambientál ne’e sai hanesan rekezitu ida.
Oráriu serbisu ba ekipa komisaun impaktu ambientál ne’e iha loron 50 nia laran no bainhira prosesu ne’e ramata sei sai baze atu bele hahú konstrusaun.
Tuir Ministru Salvador, dezenvolvimentu nia sentru maka ema, tanba ne’e impaktu ambientál no asesmentu ba abitante sira-nia hela fatin importante atu hatene.
“Ita presiza haree ba kestaun ne’ebé afetadu ba abitante molok ita hahu ita-nia konstrusaun atu nune’e dezenvolvimentu ne’e ba ema labele kria fali impaktu sosiál sira seluk,” nia akresenta.
Tuir governante ne’e, projeitu ne’e sei hetan mós apoiu husi Millenium Challege Coorperation ein termu finanseira, aleinde orsamentu husi Governu Timor-Leste rasik.
“Ita-nia rasik bele konsidera iha Orsamentu Jerál Estadu atu finansia fazeadamente, iha 2021 ami tenta tau osan oituan ba drenajen prinsipál sira iha Dili atu evita inundasaun no espera katak ita hetan aprovasaun husi komisaun revizaun orsamentu polítika ba ami nia proposta ida ne’e,” nia subliña.
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Ambiente, Deométrio do Amaral de Carvalho, hateten komisaun ba avaliasaun impaktu ambientál sei reprezenta sosiedade sira nia prezensa iha Governu.
“Nune’e, atu haree dokumentu ne’ebé tékniku sira dezenvolve tanba iha ita-nia kontestu sosiál ekonomia polítika bele iha risku, tanba ne’e bainhira mosu sira bele prevee kedas karik iha sujestaun ruma ba komisaun atu hadi’a dokumentu antes Autoridade Ambientál emite lisensa ambientál,” nia esplika.
Impaktu Ambientál ne’ebé sei akontese, tuir governante ne’e sei haree ba dokumentu propriedade.
“Ha’u lakohi halo espekulasaun, maibé kruza pur esgotu sira, mota sira ne’ebé ita presiza halo luan, presiza halo ses filafali drenajen ninia dalan no landscape. Ne’e propriedade ita tenke halo desvia karik ba sidi iha ema-nia uma ruma ka ema nian propriedade ruma ita presiza haree,” nia subliña.
Nia dehan, ekipa ne’ebé estabelese sei haree mós uma hira maka afetadu no parte husi projeitu ne’e kustu hira maka sei presiza.
Antes halo projeitu ne’e, komisaun impaktu ambientál ba projeitu saneamentu no drenajen Dili sei halo sosializasaun.
Jornalista: Natalino Costa
Editora: Julia Chatarina