iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, COVID-19, HEADLINE

Governu Selebra Akordu ho Parseiru ba Ajudu Fundu Programa Seguransa Ai-han

Governu Selebra Akordu ho Parseiru ba Ajudu Fundu Programa Seguransa Ai-han

Governu Timor-Leste selebra akordu ho parseiru sira ba implementasaun programa seguransa ai-han, kinta (09/07), iha salaun Ministériu Finansa. Imajen/PNUD

DILI, 09 jullu 2020 (TATOLI)Governu liuhosi Ministériu Finansa (MF) selebra akordu ho parseiru dezenvolvimentu, Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB, sigla inglés) no Programa Nasaun Unida ba Dezenvolvimentu (PNUD) ba finansiamentu seguransa ai-han iha Timor-Leste ne’ebé kona impaktu husi krize surtu COVID-19.

Iha akordu ne’e, ADB sei fó asisténsia fundu hamutuk millaun $1 no PNUD fó ajudu $105.335 hodi reforsa Fundu COVID-19, hodi implementa programa seguransa ai-han ba ema vulnerável sira.

Antes ne’e, iha Fundu COVID-19 tau ona osan ba programa asesu produtu ai-han ba alimentasaun servisu ho ninia alokasaun orsamentu hamutuk millaun $19,1.

Ministru Finansa, Fernando Hanjam, hateten akordu ne’e relasiona ho desizaun Konsellu Ministru ne’ebé fó podér tomak ba Ministru Fernando hodi asina akordu ajudu esternu ho parseiru sira ba programa ai-han.

“Ministériu implementadór maka ita-nia Ministériu Agrultura Peska (MAP) rasik ho PNUD atu implenta programa ne’e ho lalais tanba nia durasaun ba fulan-neen de’it,” tenik Ministru Fernando hafoin ramata selebrasaun akodu iha salaun Miniséeriu Finansa, kinta ne’e.

Tuir Governante ne’e, kuandu osan ne’e la implementa iha fulan-neen nia-laran maka osan ne’e automatikamente sei filafali, tanba ne’e presiza koordenasaun di’ak entre MAP no PNUD atu bele ezekuta programa tuir tempu ne’ebé determina ona.

Fernando Hanjam esplika, ajudu esterna ne’e espesifikamente atu hola produtu lokál iha komunidade agrikultór sira ne’ebé sei oferese ba katuas no ferik inklui kbi’it laek sira ne’ebé presiza.

MAP-PNUD Sosa Produtu Agrikultór

Iha fatin hanesan, Country Diretor PNUD iha Timor-Leste, Munkh Tuya Altangerel, hateten iha implementasaun programa ne’e sei servisu hamutuk ho munisípiu lima.

“Husi ne’e ami sei servisu hamutuk ho agrikultór, asosiasaun agrikultutór sira, jestaun agrikultór, nune’e depende ba disponibilidade ai-han sira ne’ebé iha kada munisípiu iha tipu ai-ahan saida de’it,” nia akresenta.

Programa ne’e sei benefisia ema na’in-25.000 ho kondisaun moris vulnerável liu iha área Oé-cusse, Covalima, Baucau, Bobonaro no Dili, enkuantu bote ai-han sei assegura balansu ba sira ne’ebé presiza no rendimentu ekstra ba agrikultór sira iha períodu krize surtu ne’ebé ekonomikamente tun.

“Ami sei servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura atu hola ai-han produtu lokál sira no  liuhosi programa ne’e bainhira ami hola ai-han sira husi asosiasaun agrikultór sira, ami sei trasfere osan ne’e ba sira-nia konta bankária,” nia esplika.

Enkuantu, tuir Diretora Jerál MAP, Maria do Ceo Guterres, projeitu ne’ebé sei implementa husi MAP no PNUD nian maka servisu hamutuk no papél MAP nia iha projeitu ne’e maka atu informa de’it makanizmu oinsá sosa ai-han husi agrikultór sira.

Produtu ai-han lokál ne’ebé identifika atu hola iha ona lista Ministériu Agrikultura no Peska nian, ne’ebé ami fó ba sira haree ai-han ne’ebé hola iha loja argrikultór, iha ona fatin rua iha Timor-Plaza no Loja Mei Mart Fatuhada.

“Atu halo identifikasaun ba ema ne’ebé vulnerável ne’e la’ós MAP nia de’it, maibé husi PNUD rasik no sei servisu mós ho Ministériu Administrasaun Estatál tanba Prezidente Munisípiu no Adminiatradór Minisípiu sira maka bele identifika tanba iha ne’ebá sira maka rai-nain no sira maka hatene sé maka vulnerável liu no merese hetan ai-ha ne’ebé di’ak ho nutrisaun,” Maria do Ceo subliña.

Jornalista: Natalino Costa

Editor: Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!