iklan

OPINIAUN

Formasaun pedagojia iha Timor-Leste

Formasaun pedagojia iha Timor-Leste

Arquimino Ramos.

Husi: Arquimino Ramos, MM

Edukasaun maka setór ida importante nasaun ida nia dezenvolvimentu, laiha edukasaun maka nasaun sei labele dezenvolve iha setór sira hotu hanesan ekonomia, sosiál, kultura, siénsia, teknolojia  no sei laiha mudansa signifikativu ba nasaun refere no sei monu ba Estadu falladu ka fail state.

Atu estraga ka sobu nasaun la presiza bom atomika hodi harahun nasaun ida basta hatun de’it kualidade edukasaun maka nasaun ne’e sei monu rasik, tanba ema sei mate barak iha médiku no infermeiru sira nia liman, ponte, estrada, uma, aeroportu, portu sei estraga iha enjeñeiru sira nia liman, osan sei lakon no mohu hotu iha ekonomista sira nia liman, nasaun sei padese no la ba oin iha polítiku ema ne’ebé iha poder sira nia liman, umanidade sei lakon iha relijiozu sira nia liman, sidadaun sei lahetan atendimentu servisu públiku ho kualidade. Nelson Mandela hatete edukasaun maka kilat ne’ebé forsa liu atu dezenvolve ka destroy (Education is more powerful weapon to use for development or destruction).

Estadu iha obrigasaun atu dezenvolve sistema edukasaun ne’ebé kualidade atu garante dezelvolvimentu ne’ebé sustentabel, tanba rekursu naturál sira bele mohu ka hotu, maibé rekursu umanus ne’ebé kualidade bele kontinua dezelvolvimentu sustentavel.

Karik Timor-Leste iha komprimisu atu dezenvolve sistema edukasaun ne’ebé kualidade? Mai ita haree polítika edukasaun hanesan tuir mai; konstituisaun RDTL artigu 59 garante direitu sidadaun hodi asesu ba edukasaun.

Lei númeru 14/2008, 29 outobru hatuur lei baze edukasaun Timor-Leste nian ho objetivu hala’o organizasaun, orientasaun, regula dezenvolvimentu sistema edukasaun. Iha artigu 1 alinea 4 kompete Estadu hodi asegura posibilidade dosente ne’ebé kualifikasaun adekuadu, infastrutura, meiu finanseiru nesesariu hodi garante edukasaun ida ne’ebé kualidade.

Governu Timor-Leste iha planu estratejiku edukasaun ne’ebé públika husi ministériu edukasaun, iha vizaun 2030 Timor-Leste sei edukadu, iha konesementu, no kualifikadu, moris produtivu, respeita pás iha família no valór tradisionál pozitivu, ema hotu iha asesu hanesan ba edukasaun ne’ebé bele fó biban atu partisipa iha ekonomia, sosiál, prosesu dezenvolvimentu polítika, asegura equitativiu sosiál, no unidade nasionál.

Atu garante kualidade edukasaun, Timor-Leste estabelese sistema kontrolu liuhusi instituisaun ka ajénsia sira hanesan Ajénsia Nasionál Avaliasaun, Akreditasaun Akademika  (ANAAA) no Institutu Nasionál de Mão da Obra (INDMO) hodi instituisaun ka eskola sira kumpre padraun no rekizitu sira ne’ebé governu estabelese.

Maske nune’e investimentu iha setór edukasaun seidauk la’o ho másimu, tanba alokasaun orsamentu ne’ebé lato’o pursentu 20 no menus husi pursentu 10 rezulta kualidade insfra-estrutura ne’ebé susar, númeru rasio estudante ho profesór sira la sufisiente, númeru estudante iha sala laran liu husi 30, grau akademiku profesór sira la liu estudante ne’ebé sira hanorin, seidauk insentivu ba peskiza no publikasaun, sistema kontrolu ne’ebé la másimu iha eskola sira, menus materiál ba ema defisiénsia hodi kapasita án, no hadi’a kualidade moris, profesór sira laiha formasaun pedagojia ne’ebé sufisiente hodi hanorin.

Profesór balun laiha manuál, planu lisaun (Lesson plan), planu sesaun (session plan), aprezentasaun power point no ekipamentu didaktiku atu hanorin tuir padraun hanorin, no observasaun painel internasionál ne’ebé hola parte iha ekipa avaliasaun no akreditasaun ba ensinu superiór sira iha Timor-Leste. Iha dizeminasaun rezultadu avaliasaun membru painel ne’ebé hetan konvite husi ANAAA Prof Hazman H. Abdullah husi Malaysin Quality Assurance husu atu universidade sira hotu iha Timor-Leste bele fahe ba malu prátika di’ak iha sistema aprendizajen. Iha magnifiku Reitór sira nia oin Prof Hazman husu atu Akademia Polísia bele fahe best practice ne’ebé iha ho universidade sira iha Timor-Leste, tanba tuir nia sentru formasaun polísia iha ona teaching methode ne’ebé di’ak. Nia husu mos la presiza halo estudu komparativu iha rai liur ne’ebé gasta osan barak, tanba iha padraun ne’ebé di’ak iha Dili laran.

Tinan ualu liu tia UNPAZ ho lideransa Maginifico Reitór Dr. Adolmando Soares Amaral, Lic. Eco, MM hola pasu importante atu hasae kualidade hanorin maka halo kedas MOU ho Akademia Polísia tuir rekomendasaun peritu internasionál Prof Hazman hodi haruka dosente lubuk ida partisipa iha kursu pedagojia Certificate IV in Education, Training and Assessment ne’ebé akademia polísia dezenvolve kleur ona husi 2004 ho investimentu boot iha área ne’e ho apoiu parseiru husi Austrália iha programa TLPDP. Kursu pedagojia hahú ho seremonia abertura iha 21 setembru 2020 ho prezensa husi Segundu Komandante Jerál Polísia, Komisáriu Mateus Fernandes, M.Si, reprezentante ANAAA, reprezentante INDMO, Diretora Fundu Dezenvolvimentu Kapital Uumanu (FDCH, sigla portugés), Xefe TLPDP Polísia Federál Austrália, Daren Boy.

Kursu pedagojia hodi tulun dosente sira atu iha abilidade hanorin hahú husi preparasaun manuál, planu lisaun, planu sesaun, preparasaun aprentasaun powerpoint iha aulas, realiza avaliasaun diagnostiku, avaliasaun formativu, no avaliasaun sumativu inklui dezenvolve instrumentu avaliasaun maka hanesan teste badak, kuis, avalia paper ka makalah, avaliasaun aprezentasaun grupu, organiza sesaun no hanorin, dezeña no dezenvolve rekursu aprendizajen ho metodu GLOSS (Greetings, Link, objective, structure and simulation) no TOFF (Thanks, outcome, Feedback and future session), no sai avaliadór ka ezaminadór.

Kursu pedagojia ne’e importante atu atinje learning outcome tuir prinsípiu Bloom Taxonomi ne’ebé finál husi formasaun estudante sira iha matenek/knowledge, abilidade/skills no attitude. (Benjamin Bloom; 1956). Tanba iha matenek bainhira laiha abilidade maka estudante sei labele halo buat ida, iha matenek, maibé atitude la-di’ak mos bele sai perigu ba sosiedade. Metodu hanorin bele halo kombinasaun entre pedagojia, andragojia no heutagojia.

Sentru formasaun polísia iha lisensa husi Ministériu Edukasaun iha 2011 ho programa diploma iha jestaun polisiál ho valór 96.77% kategoria A. Iha mos formasaun vokasionál ne’ebé hetan akreditasaun husi INDMO iha jestaun no lideransa, kursu pedagojia (Education Training and Assesment), kursu investigasaun no seluk-seluk tan. Sentru formasaun polísia hola mos papel hodi kontribui ba dezenvolvimentu rekursu umanu liuhusi formasaun pedagojia ne’ebé iha rekoñesimentu husi ajénsia governu ne’ebé halo akreditasaun ba kursu sira no peritu internasionál sira atu fahe ho universidade sira hanesan parte ida husi servisu komunitáriu (Community service) hanesan mos Institutu Defeza Nasionál -IDN halo formasaun rezilénsia nasionál ba sidadaun barak ona.

Atu asegura kualidade iha padraun sira ne’ebé sai hanesan kriteria minima atu eskola sira hetan lisensa ka akreditasaun maka hanesan padraun ualu husi kriteria ne’ebé ANAAA no INDMO halo avaliasaun, kriteria importante balu maka programa akademiku, programa estudu ne’ebé liga ho nesesidade merkadu, manorin nain estudante sira tenke hatene vizaun no misaun atu iha asaun ne’ebé hanesan. No iha kumpriensaun komun kona-ba programa nia espesifikasaun, dezenvolve kurikulu ne’ebé bazeia ba outcome ka impaktu (Outcome based curriculum) ne’ebé bele liga ho merkadu nia nesesidade. Kurríkulu presiza kompozisaun husi koñesimentu, abilidade no attitude (Knowledge, skills, and attitude). Mahatma Ghandi hatete Education without character is nothing Edukasaun laiha karakter maka laiha buat ida, no manorin na’in ka mestre sira ne’ebé kualidade di’ak iha koñesimentu, abilidade di’ak no atitude di’ak, grau akadémiku aas liu husi estudante ka programa estudu tuir padraun kualifikasaun nasionál Timor-Leste (Timor leste National Qualification Framework).

Atu garante padraun sira ne’e la’o, kada instituisaun ka eskola presiza iha sistema kontrolu interna ne’ebé hala’o avaliasaun baa an rasik ka self assessment iha programa estudu hotu-hotu, iha sorin seluk presiza iha kooperasaun no kolaborasaun mós ajénsia akreditasaun nasionál no internasionál hodi asegura kualidade ne’ebé  aas.

Kualidade edukasaun la haree de’it ba pontu sira iha leten, maibé mai mos husi estudante ne’ebé iha vontade boot atu aprende, badinas, apoiu finanseiru sufisiente no oportunidade di’ak. Vontade liga ho ema nia hakarak rasik la’ós, tanba ema obriga, badinas atu estuda, buka referénsia, tama aula ho disiplina, la-halo kopia de’it traballu ema seluk nian, apoiu finanseiru mos fatór ne’ebé bele ajuda estudante aprende ho di’ak no iha meiu sira sufisiente, kualidade hahán ne’ebé di’ak, tuir doutrina saúde nian bainhira ema konsumu hahán ne’ebé ho nutrisaun di’ak bele ajuda ema hanoin ne’ebé lalais atu akapta siénsia, iha enerjia di’ak. Oportunidade bele mai-husi ambiente hela fatin ne’ebé seguru no hakmatek hodi estuda, laiha disturbiu, ambiente eskola ne’ebé bele motiva estudante sira ho di’ak.

Atividade aprendijajem la konsentra de’it iha aula maibé ho maneira oin-oin hanesan diskusaun grupu, fó projetu ka traballu individuál, role play, prátika sira, tanba mundu modernu ohin kompleta ho informasaun barak iha internet ne’ebé estudante asesu rasik, no la bosan iha aula laran.

Iha matenek na’in  naran Jack Ma hato’o; you  should learn from your competitor but never copy, copy and you die. O bele estuda ka aprende husi o nia kempetitor maibé labele kopia, kopia maka o mate.

Ho ida ne’e atu konklui katak investimentu iha setór edukasaun iha Timor seidauk másimu tuir mehi ne’ebé Timor leste iha atu atinje iha 2030, tanba sei menus iha investimentu liu-liu alokasaun orsamentu ne’ebé menus husi pursentu 10.

Atu rekomenda ba instituisaun edukativa sira atu hasae alokasaun orsamentu ba investe iha ekipamentu sira iha eskola, kapasitasaun rekursu umanu. Rekomenda mos atu investe iha formasaun pedagojia ba manorin nain sira, tanba maioria manorin nain sira graduadu husi departementu oin-oin ne’ebé la’ós iha formasaun pedagojia, formsaun bele iha rai laran nomos rai liur tuir kbiit finanseira idak-idak nian, kualidade tenke mai husi instituisaun edukativa sira idak-idak hodi internaliza, tanba ema sira ne’ebé ita prodsei serbí fali ita no ita nia nasaun.

Hamutuk lori Timor Nasaun ne’ebé seguru no prosperu.

Hakerek nain hanesan Komandante Sentru Formasaun Polísia, Pos graduadu Iha Estudu Estratejiku no Rezilénsia Nasionál ISCSP-Universidade Lisboa, Estudante Programa Doutoramentu Jestaun Estratejiku, Universidade Widya Mandala Surabaya, Certificado IV no V iha Pedagojia (ETA).

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!