DILI, 01 fevereiru 2021 (TATOLI)–Governu liuhosi Ministériu Finansa (MF) hamutuk ho Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega no TradeInvest halo lansamentu ba plataforma eletrónika ho naran janela ida de’it ou janela únika.
Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, konsidera lansamentu janela unika ne’e fó pasu importante iha ámbitu polítika reforma fiskál no jestaun finansa públika ne’ebé hahú kedas iha VI Governu Konstitusionál.
Tuir governante ne’e, ezisténsia sistema ne’e ho intensaun katak nasaun sira presiza moderniza sistema alfandegáriu atubele fasilita efisiénsa iha komérsiu no mós proteje kompetetividade komersiante sira liuhosi redús kustu tranzasaun tempu no kustu seluk, inklui kontrola kargu sira tama-sai.
“Sistema ne’e ajuda hasoru korrupsaun, redús surat-tahan tanba agora daudaun ne’e ho sistema ne’e transasaunhotu ho forma eletrónika, tanba ne’e di’ak atu nasaun sira mós iha kapasidade atu halo sira-nia projesaun no mós planeamentu tanba sira hatene loloos reseita hira mak sei tama husi alfandegáriu,” Ministru Rui Gomes, hateten liuhosi intevensaun iha ámbitu seremónia lansamentu sistema janela únika iha salaun MF, Aitarak-laran, segunda ne’e.
Sistema ne’e uza Automated System for Customs Data (ASYCUDA), ne’ebé hanesan sistema komputarizadu ne’ebé Oraganizasaun Nasaun Unida (ONG).

Tuir Ministru, sistema ne’e importante tebes no daudaun iha nasaun 90-resin iha mundu mak utiliza sistema ne’e.
Janela únika ho fasilidade eletrónika bele utiliza atu hatama dokumentu eletronikamente nune’e bele hetan informasaun tomak kona-ba komérsiu (esportasaun-importasaun) ho maneira simples, lais no efisiente.
“Ita hotu hatene katak ho impase polítika ne’ebé naruk, obriga Estadu funsiona ho limitasaun tanba aplikasaun rejime doudesimál no ikus-mai hasoru tan efeitu negativu husi COVID-19 halo polítika reforma fiskál no jestaun finansa públika mós la konsege la’o lalais.
“Polítika reforma no jestaun finansa públika importante tebes ba Estadu Timor-Leste tanba ida ne’e dalan di’ak atu hasa’e reseita la’ós mina-rai no eventualmente halo nasaun ida nia dependénsia ba fundu petrolíferu ne’e hetok kiik,” nia akresenta.
Iha maiu 2017 , VI Governu Konstitusionál liuhosi Konsellu Ministru hamosu rezolusaun númeru 14/2017 atu harii jenela únika liuhosi sistema ASYCUDA World, ne’ebé Alfándega hahú utiliza desde 2018.
Atu introdús janela únika ne’e mai mós ho kolaborasaun di’ak tebes entre United Nation Conference on Trade and Development (UNTACD) ho AA ne’ebé aprezenta MF liuhosi asinatura akordu ne’ebé hala’o iha 2019.
VIII Governu Konstitusionál kompromete atu avansa nafatin ho polítika reforma fiskál no jestaun finansa públika tanba Timor-Leste labele kontinua depende nafatin ba fundu petrolíferu, tanba ne’e plataforma ne’ebé lansa daudaun sei lori benefísiu lubun ida.
Aleinde eleva efisiénsia no kompetitividade iha área komérsiu, komersiante sira sei hetan prosesamentu alfandegária ne’ebé lais liu, pagamentu sira sei tama iha kofre Estadu no liuhosi fasilidade eletrónika ne’e sei ajuda armoniza prosedimentu tomak husi ajénsia reguladora sira seluk inklui habadak tempu hodi liberta merkadoria sira ne’ebé husi alfándega.
“Ha’u espera katak ba-oin komersiante sira la reklama kona-ba serbisu Alfándega tanba demorate. Atu hateten de’it mós katak fasilidade eletrónika ida-ne’e envolve ona TradeInvest, ne’ebé sei motiva no inspira mós ajénsia Estadu sira seluk atu tama iha plataforma automatizadu ida ne’e. Ita hakarak serbisu ba publiku lais, transparente no hamenus kustu tranzasaun komersiál,” nia hatutan.
Timor-Leste ninia polítika ba integrasaun rejionál no mundiál liga ho atividade komersiál, tanba ne’e seremónia lansamentu janela ida ne’e mós fó mensajen klaru tebes katak Timor-Leste iha seriedade atu adere ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) no mós World Travel Organization (WTO).
“Ha’u rekoñese katak ita sei iha dezafíu no problema barak, liuliu ko’alia kona-ba kualidade no kuantidade ita-nia rekursu umanu atu utiliza sistema ida-ne’e, inklui infraestrutura bázika mós sei limitadu tebes no enkuadramentu legál sira ne’ebé relevante sei presiza atu prepara, ida-ne’e trabalho de casa ida ba Ministériu Finansa no Autoridade Aduaneira, TradeInvest no autoridade reguladora sira seluk ne’ebé sei integra iha fasilidade eletrónika ida-ne’e,” Rui subliña.
Jornalista: Antónia Gusmão
Editora: Julia Chatarina