Top

IGTL deskobre oil seep rua no oil staining ida iha Vikeke no Baukau

Prezidente IGTL, Job Brites.

DILI, 11 Agostu 2026 (TATOLI) – Institutu Jeosiénsia Timor-Leste (IGTL, sigla portugés), identifika  oil seep fatin rua iha munisípiu Vikeke, iha área Defalasi, aldeia Makabu’u, suku Nahareka, postu administrativu Ossú, no ida seluk iha área Uaimatahisi, aldeia Ulusú, suku Matahoi, postu Uatulari, no oil staining ida iha Baukau, iha área Mumana, suku Abafala, postu Kelikai.

Prezidente IGTL, Job Brites, esplika katak hafoin komunidade iha suku Nahareka relata ezisténsia mina-matan iha área ne’ebá, ekipa IGTL ne’ebé hala’o estudu kona-ba óleu no gás (petroleum exploration study) iha área referida halo kedas observasaun jerál no foti kedan amostra.

Nia dehan, durante observasaun ne’e, ekipa IGTL mós hetan tan oil staining foun iha área Mumana, suku  Abafala, ne’ebé konsidera katak kampu fatuk lolon balun ne’ebé eziste hatudu bokon no iis ho mina ka (hydrocarbon).

Aleinde ne’e, ekipa mós deskobre óleu iha área Uaimatahisi, suku Matahoi, postu administrativu Uatulari. Deskobrimentu ne’e hatudu katak ida-ne’e heavy oil, tanba hatudu viskozidade aas no kór-metan.

“Observasaun jerál ba mina-matan iha área suku Nahareka, postu administrativu Ossú, konsidera hanesan light oil. Tanba haree bazeia ba nia kór no viskozidade, entaun ekipa foti ona amostra husi fatin rua ne’e, inklui amostra fatuk (shale) balun. Iha fulan ne’e, sei haruka bá Austrália no Indonézia hodi halo análize kímiku hodi hatene nia konteúdu kímiku orijinalidade husi mina ne’e”, Job Brites hatete ba Tatoli.

Nia dehan katak importante tebes atu haruka amostra sira ne’e bá rai-li’ur, tanba IGTL seidauk iha kapasidade téknika no ekipamentu laboratóriu ne’ebé sufisiente atu halo análize. “Bainhira análize hotu ona, amostra sei haruka mai fali mak foin halo interpretasaun. Rezultadu presiza fulan rua mak haruka mai”, katak.

Dirijente ne’e esplika katak, iha área Nahareka, IGTL deskonfia rai-nakdoko ne’ebé akontese iha foho Builó, Vikeke, provoka formasaun faktura ka falla barak iha rai-okos, ne’ebé sai dalan no fasilita mina atu sai ba superfísie. “Tanba iha ne’ebá, aleinde mina, iha mós taho no bee sai iha ne’ebá”, dehan.

Maibé, ba área parte área Abafala no Hulusou-Mataoi, ekipa téknika observa katak espozisaun mina ne’ebé iha área sira antigu ona, maski foin agora IGTL deskobre.

Nia subliña katak, bazeia ba observasaun megaskópika iha terrenu, ekipa bele identifika provizoriamente ezisténsia mina-rai. Maibé, informasaun detallada kona-ba tipu óleu no kompozisaun kímika presiza análize laboratóriu mak bele hatene.

Hodi hatutan katak oil seep sira ne’ebé IGTL deskobre iha Vikeke tama hotu iha Bloku Esplorasaun B, ne’ebé atualmente inklui iha kontratu PSC TL-OT-22-21, atribuídu ba kompañia ETO, S.A.

“Sira mós aprosima ona IGTL atu halo esplorasaun inisiál liuhusi mapeamentu jeolójiku. Maibé, ami seidauk hetan akordu, maibé sira uza duni IGTL ba serbisu ida-ne’e. Ha’u fiar katak sei fó di’ak tebes tanba ita hetan ona informasaun lubuk ida”, dehan.

Nia subliña katak husi deskobrimentu oil seps sira ne’e indika kona-ba posibilidade ezisténsia husi mina (hydrocarbon) iha área ne’e, no iha futuru bele sai indikasaun kona-ba potensiál gás.

“Ida-ne’e indikasaun di’ak tebes ba prosesu estudu jeosiénsia nian, nomós ba prosesu esplorasaun óleu no gás nian. Ida-ne’e importante tebes hafásil ona katak área ne’e iha mina, entaun ita aprofunda liután estudu iha área ne’e”, nia konkui.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!