DILI, 25 fevereiru 2021 (TATOLI)—Komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstitusionál iha Parlamentu Nasionál no Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PSIC-sigla portugés) diskute projetu-lei ida kona-ba kriasaun lei organizasaun ba investigasaun kriminál.
Projetu-lei kona-ba kriasaun lei organizasaun ba organizasaun investigasaun kriminál ne’e, inísia hosi deputadu sira hosi Komisaun A.
Diretór Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál, Vicente Fernandes e Brito hateten, prosesu investigasaun atu la’o di’akliu presiza separasaun kompeténsia jenérika no kompeténsia espesiál tanba Timor-Leste opta organizasaun polisiál.
“Entaun nesesidade atu kria lei organizasaun ba investigasaun kriminál ne’e importante tebes atubele define hodi halo revizaun ba iha lei hodi iha natureza espefísiku nune’e ba futuru idak-idak ho nia kompeténsia rasik,” nia informa ba jornalista sira, hafoin hasoru malu ho deputadu sira iha Komisaun A iha Parlamentu Nasionál, kinta ne’e.
Nia fó ezemplu, bainhira kazu ruma akontese ne’ebé apropriada ba PSIC entaun órgaun polisiál sira seluk koopera hodi halo prosesu investigasaun.
Nune’e mós kazu ne’e tama ba órgaun polisiál sira seluk, entaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál mós koopera.
“Nune’e idak-idak iha nia kompeténsia rasik, se lae orsida iha prosesu investigasaun iha sobre pozisaun ba malu. Entaun deputadu nia pozisaun di’ak katak ba futuru ita hadi’a buat sira-ne’e. Ha’u hanoin durante ne’e akontese sobre pozisaun maibé ida-ne’e akontese tanba falta lei organizasaun ba investigasaun kriminál ne’e,” nia dehan.
Nia garante, bainhira lei ne’e Parlamentu Nasionál aprova, juridikamente bele fó solusaun ba problema sobre pozisaun ne’e.
Entretantu, Prezidente Komisaun A, Deputadu Joaquim dos Santos, hateten projetu-lei inísia hosi deputadu sira tanba iha substánsia rua ne’ebé diferensa.
“Ida hala’o kna’ar sientífiku tuir orden judisiáriu ninian, ida seluk halo servisu deskobrementu kauza sira, Komisaun A ne’ebé hala’o kna’ar kona-ba lejizlasaun presiza halo lei ida kona-ba organizasaun ba investigasaun kriminál,” nia fundamenta.
Prezidente Komisaun A ne’e dehan, iha tempu badak komisaun sei hato’o paresér ba parlamentu kona-ba projetu-lei ida kona-ba kriasaun lei organizasaun ba investigasaun kriminál.
PSIK harii ofisialmente iha fulan-maiu 2014 atu halo serbisu iha kooperasaun ho entidade sira seluk ne’ebé halo investigasaun kriminál iha nível nasionál nian, hanesan Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Komisaun Antí Korrupsaun no Serbisu Migrasaun nian. PSIC harii bazea ba Dekretu-Lei númeru 15/2014, 14 maiu.
Iha nível internasionál, PSIK sei hala’o serbisu ho INTERPOL no ho ajénsia sira seluk ne’ebé hala’o serbisu kona-ba kombate hasoru krime tranznasionál.
PSIK hanesan entidade ba aplikasaun hosi lei sientífika nian, foka liubá investigasaun kriminál nian, estruturada ho forma independente, teknikamente ekipada, ho pesoál ne’ebé iha kualifikasaun aas.
Jornalista: Evaristo Soares Martins
Editór: Cancio Ximenes