Hosi:
Memensio Sequeira Freitas
Inísiu fulan marsu tinan ne’e, públiku tomak iha Dili sente atrapalladu bainhira “Sala de Situação” anúnsia abitante balu iha BTN 2 Tasitolu apaña ona virus SARS Cov-2 ne’ebé ita koñese liu ho naran Covid-19. Governu imediatamente diside kedas “Serka Sanitária” ba área refere iha kalan ne’e no iha loron tuir mai liuhosi reuniaun estraordináriu Konsellu Ministru nian hasai kedas rezolusaun Governu nú.12/2021 hodi implementa Serka Sanitária no konfinamentu obrigatóriu ba sidadaun iha kapitál paíz ida ne’e nian, hahú hosi oras 00.00 loron 9 fulan marsu no remata iha oras 23.59 loron 15 fulan marsu. Hafoin implementa medida ne’e durante loron hitu nia laran, Konsellu Ministru hafoin rona tiha Sentru Integradu Jestaun Krize nia paraser kona-ba kazu ne’ebé aumenta lorloron, estende tan Serka Sanitária refere to’o loron 2 fulan abril oin mai ba kapitál Dili no aplika mós serka sanitária ba munisípiu Baukau no Vikeke.
La iha buat ida mak sala hosi desizaun Governu nian, tanba desizaun ida ne’e mosu atu Governu bele halo kontrolu ida efikáz no efisiente liu ba dezenvolvimentu pesti aat ida ne’e nian para aleinde evita populasaun nia movimentu bá mai hodi kutun aat ne’e hada’et maka’as liu tan. Ne’e katak, Governu no Estadu ida ne’e lakohi atu nia povu mate ba Covid-19 hanesan iha rai seluk, basá, dadus mundiál hatudu to’o oras ne’e Timor-Leste seidauk rejistu óbitu ka ema mate ba moras refere.
Buat ne’ebé sai problema mak sosio-ekonómiku ne’ebé afeta diretamente ba povu nia moris. Ho Serka Sanitária no konfinamentu obrigatóriu, ema la bele ona la’o bá mai hodi buka moris. Estudante sira iha Dili labele ona hetan hahán ka osan ruma hosi nia família ne’ebé hela iha foho tanba sai no tama ba sidade Dili mós la autoriza ona. Estudante sira ne’ebé hela iha kost sira iha Dili laran komesa atrapalla ho situasaun ida ne’e, sira halerik daudaun ona tanba hamlaha no la iha tan osan atu bele sustenta sira-nia vida. Prosesu atu husu lisensa sai hosi Dili ba munisípiu eh vise versa mós tenke enfrenta burokrasia ida ne’ebé la fasil iha momentu badak nia laran. Situasaun muda, ema la tauk de’it ona atu mate ba nonoi oin aat corona, mas ema mós preokupa ona atu labele mati konyol tan hamlaha.
Haree ba situasaun ida ne’e, Governu labele imediatamente halo kedas intervensaun ruma tanba buat hotu tenke la’o tuir Lei! Sá tan, OGE 2021 la prevee bintés oan ruma ba atuasaun kazu hamlaha iha pandemia nia laran. Governu hela ho preokupasaun mamuk, povu ki’ik no estudante sira halerik namanas hodi alerta sira-nia situasaun iha públiku. Situasaun ida ke ha’u hanoin la divia akontese iha momentu ida ita ukun aan ona. Kulpa la bele fó de’it ba Governu ida agora tanba Governu sira be mai kedas hosi 2002 to’o agora hotu-hotu asume responsabilidade, embora, atualmente Governu ida ne’e mak governa hela. Ne’e katak, ita presiza revee fila fali ita-nia polítika públika ne’ebé durante ne’e ita halo, kona-duni ona ninia alvu loloos ka lae?
Hosi sikun seluk, estudante sira be hela iha kost sira-nia halerik ne’e fó atensaun espesiál ba povu maluk sira seluk. Embora, sira ladún iha kondisaun di’ak hanesan governante no élite ekonomia sira iha rai ida ne’e, mas, sira-nia laran la hakmatek bainhira nia maluk povu baibain ida halerik hela ba hamlaha. Sira nia fuan la taka, neon la lakon atu bele atende lalais ninia maluk ida ne’ebé hetan susar iha ninia sorsorin. Nune’e, povu kbiit laek sira ne’e balu organiza aan, individualmente ka koletivamente komesa buka dalan oioin atu bele fó uitoan hosi sira-nia limitasaun ba nia maluk sira be hamlaha. Grupu solidariadade barbarak mosu nadodon kintu kantu. Posko atendementu ba estudante sira mosu iha fatin barbarak antes Governu halo intervensaun direta. Asaun solidariedade entre povu ki’ik sira meluncur la ho gravasaun atu fó sai iha ekraun televizaun sira nian. Povu hatene, oinsá sira bele tane malu liu hosi dalan solidariedade iha situasaun aat ida ne’e nia laran.
Saida mak solidariedade ne’e lerek?
Lu Sadré (2020) bainhira ko’alia kona-ba solidaridade iha tempu pandemia Covid-19 iha Brazil, haree movimentu solidaderidade barak mosu hodi fó tulun ba ema vulnerável sira, nia afirma “A solidariedade é um pilar fundamental, um princípio dos movimentos populares. E essa solidariedade é urgente em um momento tão difícil, em que a pandemia do vírus é também uma pandemia de fome”. Sadré nia hanoin ne’e kona kedas mós iha ita nia situasaun reál ohin loron, katak bainhira pandemia aat ida ne’e mosu, rezulta mós hamlaha. Povu ho povu hamriik tane malu liu hosi asaun konkreta ida hanaran solidariedade. Asaun ida urjente no espontánea hosi ema lubuk ida ne’ebé organiza malu iha grupu, movimentu, asosiasaun, fundasaun no selseluk tan atu tau kbiit hamutuk hodi ajuda nia maluk povu baibain ne’ebé la iha ona kbiit atu hetan netik hahán ruma iha situasaun ida ne’e nia laran. Realmente, hosi tinan kotuk kedas movimentu ne’e la’o tiha ona ho nonook iha sosiedade nia laran.
Ba Marques (2020), a solidariedade é um valor humano universal, que está presente em todas as culturas. Trata-se de uma qualidade que está relacionada à bondade, à empatia e ao amor. Ser solidário é se sensibilizar com a dor de outro e estender a mão para ajudá-lo de alguma maneira. Katak solidariedade ne’e nu’udar hahalok ida ne’ebé iha valór umanu, trata ema hanesan ema ne’ebé dignu ne’ebé prezente iha kultura hotu-hotu planeta ida ne’e nian, inkluindo povu Timor-Leste. Solidariedade espresa liu hosi bondade, empatia (sensibilidade atu kumpriende sa’ida mak ema seluk sente) no konserteza halo ho domin. Nu’udar homo social, ser umanu presiza duni iha sentimentu solidáriu, katak iha sensibilizasaun atu lolo liman hodi hakma’an ema seluk nia susar ho nia maneira rasik bainhira ema refere presiza duni ita nia apoiu.
Sai ema solidáriu signifika sai belun ho empatia, husik ita nia aan sente sai’ida mak ema seluk sente no koko atu ho limitasaun ne’ebé ita iha bele tulun nia ho maneira rasik ne’ebé ita iha. Ita sai solidáriu tanba kauza sosiál ida. Kauza sosiál ne’e mak hamlaha ne’ebé mosu hosi pandemia aat hodi Governu aplika serka sanitária no konfinamentu obrigatóriu ne’ebé ikus mai hamosu tiha mós pandemia hamlaha nian. Sai solidáriu katak ita disponível atu husik ita nia tempu ruma, serbisu ruma, no ezije ita halo sakrifisiu atu fó prioridade ba ema seluk ne’ebé presiza hela ita nia tulun, embora sira la husu direta mai ita nia aan. Hahalok sira hanesan ne’e mak dehan ita iha sensibilidade nu’udar umanu ba iha situasaun sira iha ita-nia sorsorin.
Kolaborasaun mútua sira hanesan ne’e sempre sai baze ida di’ak ba iha sosiedade ida nia sobrevivénsia, katak bainhira ita nia maluk balu enfrenta difikuldade ruma iha sira-nia moris, ita buka atu tane malu liu hosi kbiit uitoan ne’ebe ita iha. Sosiedade timorense aprende ona durante tinan 24 nia laran iha ita nia luta, para aleinde ita konfia ba ita nia tátika militár no polítika rezisténsia nian, ita mós hetan asaun solidariedade hosi ema oioin iha mundu ba ita nia sobrevivénsia funu nian, hodi ohin ita bele konkista moris livre nu’udar Povu no Nasaun ida. Purtantu, solidaderiedade iha tempu susar sira hanesan ne’e la’ós momentu atu ita buka ita-nia popularidade, maibé sai momentu ida atu ita halo buat di’ak ruma ba ita-nia maluk sira hodi la husu buat ruma fila ba ita.
Halo asaun solidariedade, la presiza ema haree no hatene. La presiza parlenta ba iha média sosiál ka ba iha televizaun. Liu-liu, bainhira halo distribuisaun hahán ruma ba ita-nia maluk sira ne’ebé presiza, ita la presiza hatudu ba públiku. Tanba Jezus rasik dehan iha Evanjellu São Mateus 6: 3-4; “mas, quando tu deres esmola, não saiba a tua mão esquerda o que faz a tua direta; Para que a tua esmola seja dada em secreto; e teu Pai, que vê em secreto, ele mesmo te recompensará publicamente”.Versíkulu badak ida ne’e fó tebes roman ba ita bainhira ita fó ezmola ruma ka asaun solidariedade ruma, evita atu monstra iha públika, tanba ita-nia maluk sira ne’ebé simu hosi ita mós iha sira-nia dignidade hanesan mós ho ita. No tebes duni, povu ne’ebé halo asaun solidariedade ida ne’e kuaze la fó sai iha televizaun tanba sira rasik hakotu lia atu la públika iha naran mídia ida. Iha duni postingan uitoan iha facebook kona-ba asaun solidariedade sira ne’e, maibé, maioria postingan sira ne’e mai hosi resepiente sira, katak sira ne’ebé simu mak halo publikasaun iha facebook nu’udar espresaun gratidaun nian ba ema laran di’ak sira ne’ebé tulun ona sira iha situasaun ida ne’e.
Asaun solidariedade hanesan ho asaun karidade?
Jornalista famozu ida hosi Uruguai, Eduardo Galeano iha ninia liafuan murak ida dehan nune’e: “A caridade é humilhante porque é exercida verticalmente, de cima para baixo; a solidariedade é horizontal e implica respeito mútuo”. Ne’e katak karidade ne’e so halo hosi ema ne’ebé iha poder, iha osan barak no influensiadu iha sosiedade ida. Tanba karidade ne’e halo hosi leten ba kraik, katak hosi ulun boot sira ba ninia povu ka hosi ema riku sira ba ki’ak oan sira. Enkuantu solidariedade ne’e orizontalmente, katak hosi povu ida ba povu seluk ne’ebé sira-nia kbiit kuaze hanesan. Solidaridade ne’e halo ho respeita mútua ba malu, entre ida fó no ida simu tanba hotu-hotu iha dignidade no tanba ne’e solidariedade sempre mosu ho dignu no la lekar iha públiku nia matan.
Ita bele konsidera asaun ne’ebe MBXG halo iha tinan kotuk nu’udar karidade ida, mas ha’u la dehan katak ne’e “humilhante” (insultu) ida. Tanba asaun ne’e halo hosi líder nasionál ida ba iha ninia povu atu bele hakma’an sira-nia terus altura ne’ebá. Konforme públiku atu konsidera asaun karidade hosi líder karizmátiku ne’e ho oinsá, mas, na realidade, ema lubuk ida sente sira-nia todan kasu duni hosi asaun ne’ebé maun boot halo.
Elize (2017) halo distinsaun ida entre karidade no solidariedade. Ba nia “a caridade é algo que você dá às pessoas “menos privilegiadas que você”. Sugere uma crença em um sistema hierárquico, um ‘nós’ e um ‘elas’. Cria uma dinâmica de poder que reforça ainda mais os sistemas de opressão e desigualdade econômica”. Enkuantu nia esplika katak “a solidariedade, ao contrário, adota uma abordagem de mudança de sistemas. Sua filosofia fundamental é que todos os relacionamentos e dinâmicas de poder são multidirecionais e reconhece que todas as pessoas têm sabedoria e recursos para resolver problemas”.
Purtantu, karidade ne’e halo hosi ema ne’ebé ekonómikamente iha liu ba ema sira ne’ebé la iha kapasidade natoon ba rendimentu ka asesu seluk ba sustenta ninia vida. Enkuantu solidariedade ninia filozofia mak dehan katak relasaun hotu-hotu ne’e iha ninia forsa dinámika ne’ebé multidiresional no ema hotu iha ninia tatu (kebijakan) no rekursu rasik atu solusiona problema ida. Problema estudante sira halerik tanba hamlah ne’e problema nasionál ida. Nu’udar sidadaun ne’ebé di’ak, ita la husik responsabilidade ida ne’e ba loos de’it Governu ka Estadu. Husik Estadu no Governu halo ninia knaar tuir Lei haruka no ita sidadaun kontribui ho buat uitoan ne’ebé ita iha atu bele tulun hakma’an ita-nia maluk sira nia terus.
Tuir mai, Elize mós deskreve eskema útil tolu (3) atu ita bele intende didi’ak kona-ba diferensa entre karidade no solidariedade. Uluk liu, Elize koloka kona-ba “sé mak kria problema”? Nia esplika katak asaun karidade ne’e sempre bazea ba premisas ne’ebé dehan ema ne’ebé marjinalizada sempre iha ninia défisit (ekonomikamente falta), enkuantu, sira ne’ebé serbisu ho asaun solidariedade sempre intende katak kondisaun dezigualidade ne’e kria hosi kultura ka sistema dominante ida (bele dehan entre élite ekonomia sira ho povu kbiit laek sira). Tuir mai Elize aprezenta “sé mak iha koñesimentu”? Tuir nia, sira be serbisu ho karidade sempre bazea ba premisas ida katak doadór sira iha liu koñesimentu atu disidi ka tetu sa’ida mak komunidade sira presiza atu fornese ba.
Enkuantu, hirak ne’ebé serbisu ho solidariedade konsidera katak komunidade benefiasiáriu sira kualifikada liu atu determina ninia nesesidade rasik, liu-liu sai’ida mak nia tenke hetan hosi doadór sira. Ikus liu mak Elize koloka kona-ba “sé mak responsabiliza?” Serbisu karidade sira kuída sira-nia akontabilidade internál, nune’e sira responsabiliza de’it ba sira-nia aan no ema sira ne’ebé ajuda sira halo karidade. Enkuantu, serbisu solidariedade toma ninia responsabilidade esternál, katak benefisiáriu sira rasik mak sei divulga sai, se ajuda ne’ebé sira hetan ne’e benefísia duni ba sira ka lae?
Solidariedade hosi perspetiva sosiolojia
Gischa, iha ninia artigu entituladu Teori Solidaritas, dari Mekanik hingga Organik ne’ebé públika iha harian Kompas edisaun 18/12/2018 haktuir katak “solidaritas menjadi kebutuhan setiap masyarakat atau kelompok sosial. Masyarakat akan tetap ada jika dalam kelompok sosial memiliki rasa solidaritas di antara anggota-anggotanya. Se ita liga Gischa nia liafuan ne’e ba realidade ne’ebé ita hasoru daudaun ne’e, bainhira povu la hamriik atu tane malu iha situasaun serka sanitária no konfinamentu obrigatóriu nia laran karik, mak ita fiar katak povu balu sei mate duni, la’os ona tanba pesti aat Corona mas tanba pandemia hamlaha ne’ebé mosu ona mós iha rai balu, inklui ita nia rain.
Atu evita ida ne’e mosu mak povu balu organiza malu ona hodi halo sira nia asaun solidariedade ba ninia povu, liu-liu estudante sira ne’ebé presiza duni asisténsia urjente ba hahán oan ruma. Ba ida ne’e, ita presiza fó ita nia apresiasaun ba sira, mezmu ita rasik la hatene sira ne’e sé no ajuda ona sé!
Gischa mós aprezenta teoria Sosiolojia klásiku no moderna (1994), obra hosi Doyle Paul Johnson hodi akresenta katak solidariedade nu’udar relasionamentu entre individu ka grupu sira ne’ebé bazea ba morál, krensa kompartillada no esperiénsia emosionál koletiva. Solidariedade ne’ebé opta iha konseitu sosiolojia mak unidade, amizade, konfiansa mútua ne’ebé mosu hosi responsabilidade no interese komún entre sidadaun sira. Johnson nia ideia ida ne’e duni mak ha’u hanoin sai baze forte ba autór solidariedade sira oras ne’e atu tulun Governu rezolve problema komún ida ne’e liu-hosi fahe sira nia kbiit natoon ba nia maluk sira.
Émile Durkheim, sosiólogu famozu hosi Fransa klasifika solidariedade ba tipu rua mak hanesan solidariedade mekániku no solidariedade orgániku. Sosiedade iha solidariedade mekániku, unidu tanba jeneraliza ema hotu-hotu. Bazea ba uniaun morál no sosiál, solidariedade mekániku ne’e haforsa ona hosi disiplina sosiedade ida nian rasik. Unidade iha sosiedade ida hanesan ne’e mosu tanba sira envolve iha atividade no responsabilidade ne’ebé hanesan. Solidariedade mekániku moris tanba similaridade ne’ebé eziste iha sosiedade nia laran. Solidariedade ida ne’e habaze ba iha divizaun tarefa iha sosiedade nia leet. Enkuantu solidariedade orgániku moris hosi diferensiasaun hosi sosiedade ida.
Durkheim foka asuntu ne’e iha ninia obra The Division of Labor in Society (1893). Iha obra ida ne’e mak Durkheim aborda kona-ba divizaun tarefa espesífiku no kondisaun hosi komunidade sira nian kona-ba solidariedade. Hosi tipu solidariedade rua iha leten, idaidak distingi liu hosi indikadór diferente rua mak fatór ne’ebé liga ka kesi solidariedade no sansaun aplikável hasoru asaun kriminal ne’ebé envolve individu ruma. Nia akresenta katak solidariedade mekániku idéntiku ho sosiedade tradisionál enkuantu solidariedade orgániku idéntiku ho sosiedade moderna. Purtantu, entre solidariedade mekániku no orgániku ne’e bazea ba similaridade no diferensiasaun ne’ebé eziste iha sosiedade ida.
Povu tane malu liu hosi asaun solidariedade ida ne’e tanba sira konxiente katak ninia maluk povu seluk ho estatutu sosiál hanesan nia enfrenta hela situasaun difisil. Konxientimentu ida ne’e mosu hosi sensibilidade morál ne’ebé sira iha, mezmu sira la’ós mai hosi klase élite ekonomia ida. Kultura Timór nian hori uluk kedas mak uitoan eh barak ita fahe ba malu.
Timoroan ida ne’ebé iha sensibilizasaun, sei labele han mesak bainhira haree nia maluk ida halerik hela ba hahán. Nune’e, sensibilidade ida ne’e sei obriga nia fuan atu fahe uitoan buat uitoan ne’ebé nia iha ba nia maluk ne’ebé susar hela. Atu dehan, uitoan ka barak, di’ak eh aat, sira fó ona buat ne’ebé sira bele fó ba nia maluk sira. Sira sei la sura no la husu atu simu fila fali. No karik tanba ida ne’e duni mak ita la haree asaun solidaderiedade hirak ne’e foka sai iha televizaun mezmu asaun ida ne’e halo hosi ema lubuk ida no simu ona hosi estudante lubuk ida mós.
Tanba solidariedade ne’e importante, liu-liu bainhira membru sosiedade balu enfrenta situasaun difisil mak hirak ne’ebé hakarak halo asaun solidariedade ne’e presiza koloka iha prátika modu ka maneira ajuda ema ho verdadeiramente, la hein atu ema selu fila fali. Prátika di’ak sira ne’ebe bele uza bainhira hakarak envolve aan iha asaun solidariedade mak hanesan: la uza asaun solidariedade atu promove aan ka buka popularidade, ajuda la ho julgamentu, respeita ema nia kultura no krensa, evita espór ema la ho konsentimentu, rona ema ne’ebé enfrenta hela situasaun difisil, fahe koñesimentu ho ema seluk, dezafia ema ho tarefa ne’ebé simples ba ó-nia aan maibé bele sai dezafiu ba ema seluk no solidáriu ho ema ne’ebé besik iha ita-nia sorin.
Atu termina, ha’u hakarak lori leitór sira atu reflete hamutuk liafuan furak hosi Dalai Lama, budista tibetanu no laureadu Nobel Páz nian iha tinan 1989 ne’ebé dehan: “Nosso mundo e nossas vidas se tornaram cada vez mais interdependentes; portanto, quando nosso próximo é prejudicado, isso também nos afeta.”. Madre Teresa de Calcutá, relizioja coñesida iha ninia serbisu umanitáriu, hateten “que sabia que seus esforços eram apenas uma gota em meio ao oceano, contudo, acreditava que através sem isso o oceano seria menor. Portanto, evite deixar de agir por acreditar que tem pouco a contribuir, qualquer gesto de ajuda se torna grandioso se for motivado pela verdadeira solidariedade”.
*) Hakerek na’in nu’udar manorin ida iha Eskola Sekundária Públika 12 de Novembru Dili no hela iha Manleuana Dili.