OPINIAUN

TIMOR GAP nia resposta ba Fernando da Silva

TIMOR GAP nia resposta ba Fernando da Silva

Konseitu ba potensiál sira. Imajen TIMOR GAP, E.P

TIMOR GAP nia resposta ba Fernando da Silva nia artigu kona bá “TIMOR GAP ho mehi ba terminál regaseifikasaun LNG”

TIMOR GAP, E.P. konsiente katak artigu ne’ebé públika husi www.tatoli.tl ho títulu “Timor-Leste ho mehi ba terminál regaseifikasaun LNG ne’ebé hakerek husi sr. Fernando da Silva ne’e relasiona ho Komunikadu Imprensa husi Timor GAP E.P nian ne’ebé públika iha loron 31 marsu 2021. Tanba ne’e depois lee no analiza konteúdu husi artigu ne’e, Timor GAP deside hatun resposta no klarifikasaun balun ho objetivu fó esplikasaun uitoan relasiona ho projetu estudu ba portu importasaun ba LNG nomos responde no klarifika ba pontu sira ne’ebé aprezenta husi hakerek na’in.

Timor GAP, E.P hakarak re-itera dala ida tan objetivu prinsipál ba estudu viabilidade ne’e rasik hanesan públika ona iha Komunikadu Impresa iha loron 31 marsu 2021 katak halo estudu viabilidade ho objetivu hanesan:

  • Identifika potensiál merkadu ne’ebé atu importa LNG mai Timor-Leste;
  • Identifika fatin ne’ebé potensiál atu implementa terminál ba LNG no halo avaliasaun ba fatin
  • Dezenvolve konseitu dezeñu ba terminál LNG no fasilidade regasification;
  • Modelu estudu ba distribuisaun naturál gás ba planta eletrisidade tolu ne’e;
  • Dezenvolve kustu kapitál no operasaun ba terminál importasaun no distribuisaun LNG;
  • Dezenvolve planu kustu ba fasilidade.

Estudu Vialidade hanesan pasu dahuluk ne’ebé kompañia mina no gás normalmente hala’o atu bele justifika ba projetu foun ida antes implementa. Ideia no program kona ba LNG regaseifikasaun mosu tanba haree ba kondisaun no realidade iha Timor-Leste ne’ebé la’o ona durante tinan sia laran ho utilizasaun Oleo Gazóleu ba Jeradór sira iha Planta Hera no Betanu no ikus mai Planta Inur Sakato iha Oekusi ne’ebé hatudu ho momos katak Governu hasai Orsamentu ne’ebé boot pur-volta tokon $100 ba sosa Kombustível no ne’e sei fó impaktu ba meiu ambiente. Ho razaun ne’e Governu liuhusi Ministériu Petróleo no Minerais, TIMOR GAP, E.P aprezenta planu no programa prioridade ne’ebé inklui mós projetu estudu ba LNG Import terminál ne’ebé iha ona diskusaun konjuntu ho EDTL iha Ministériu Obras Públika ne’ebé mós iha planu atu halo estudu ba konversaun jeradór sira ne’ebé iha planta EDTL Hera no Betanu. Prezidente Autoridade RAEOA (Rejiaun Administrativu Espesiál de Oekusi Ambenu) mos hato’o ona ninia apoiu ba planu konversaun iha sentrál Inur Sakato.

Relasaun ho Sr. Fernando nia artigu kona bá “Estudu Viabilidade LNG Import Terminál iha Timor-Leste, TIMOR GAP hakarak atu responde hanesan tuir mai ne’e:

1. Informasaun bázika kona ba Estudu Viabilidade LNG Import Terminál.

Enerjia Eletrisidade nasionál Timor-Leste hetan fornesementu husi planta tolu mak hanesan Hera, Betanu no Inur Sakato Oekusi ne’ebé lokaliza iha parte Súl no Norte Timor-Leste. Planta Hera no Betanu instala iha tinan 2011 no utiliza jeradór Wartsila 18v46 ne’ebé daudaun ne’e uza Gazóleu ka Light Fuel Oil. Kapasidade husi planta Hera no Betanu mak 119 MW (Jeradór 7) no 136 MW (Jeradór 8). Planta Inur Sakato ne’ebé instala iha tinan 2015 ho kapasidade 17 MW (Jeradór 4) ho tipu jeradór Wartsila 34DF daudaun ne’e uza mos Gazóleu ka Light Fuel Oil. Jeradór Wartsila iha kapabilidade atu halo konversaun ba gás naturál. Konversaun kombustível husi Gazóleu ba Gás Naturál sei halo redusaun ne’ebé signifikativu ba kustu fornesimentu kombustível no mós emisaun gás. Redusaun ba despeza importasaun kombustível atu mellora impaktu ambientál hatudu kazu ida konvinsente (compelling case) atu ezamina investimentu nesesáriu ba konversaun kombustível. Kapasidade agregadu husi planta tolu ne hamutuk 272 MW sei presiza naturál gás hamutuk 53 MMSCFD (million standard cubic feet per day) ne’ebé ekuivalente ho 0.37 MTPA (Millions tonnes per annum) iha forma LNG. Nune’e konsidera relativamente kapasidade ne’ebé kiik no klasifikadu hanesan dezenvolvimentu fasilidade LNG eskala kiik ou Small Scale LNG (SSLNG). TIMOR GAP iha intensaun atu hala’o estudu viabilidade inisiu atu halo selesaun ba fatin (site selection) no mós atu define konseitu dezenvolvimentu.

Husi estudu viabilidade sei hatudu konseitu oi-oin ba importasaun LNG nian, inklui, mas la limita de’it ba arendamentu FSRU eskala kiik maibé mós bele importa LNG ISO Tank liu husi barku ka ro kiik. Objetivu husi estudu ne’e halo selesaun ba konseitu ne’ebé hili infraestrutura mínima no kapitál investimentu ne’ebé kiik ne’ebé fó solusaun atu minimiza kustu fornesimentu kombustível ba Planta EDTL. Nune’e mós, objetivu importante seluk maka estabelese konseitu dezeñu ne’ebé bele favorese atu re-utiliza bainhira fornese naturál gás iha forma LNG ka CNG (Compressed Naturál Gás) husi futuru dezenvolvimentu Kampu greater Sunrise ka husi fonte kampu up-stream seluk.

Distribuisaun gás liu husi sistema pipeline sei la viavel nune’e LNG ka CNG sei distribui ba planta tolu ne’e ho barku ka ró kiik. Nune’e LNG Import Terminál ne’e bele re-konfigura atu simu LNG ISO Tanks ka CNG husi Beaço.

2.TIMOR GAP nia klarifikasaun ba Sr. Fernando nia afirmasaun ne’ebé laloos (misconception statement)

Responde ba Sr. Fernando ninian artigu em jeral TIMOR GAP hakarak hatete Sr. Fernando hakerek la konsege intende ou falla atu kompriende konseitu (misconception) no objetivus husi estudu ne’ebé’e públika husi TIMOR GAP, E.P. iha ninian Komunikadu Imprensa. Ho nune’e mak resulta Sr. Fernando kahur sasan la tuir normas/padraun iha prosesu ligasaun ba LNG, regasifikasaun, no enerjia ne’ebé mak sei prodús husi sentrál eletrika (power plant).

Resposta espesífiku husi TIMOR GAP ba komentáriu ida pur ida husi Sr. Fernando mak hanesan tuir mai ne’e:

  • Fernando nia komentáriu:

“Hariii planta TLNG ba Greater Sunrise sei taka dalan ba viabilidade Projetu/Planta Regasifikasaun, ou ho hanoin seluk, harii uluk terminál regasifikasaun sei la favorese TLNG. Razaun Prinsípiu mak finansiamentu, Timor-Leste difisil atu konstrui planta boot rua ne’e iha tempu ne’ebé hanesan iha Terenu Timor karik laiha terseira parte konfiante ida mak bele halo investimentu iha Timor. Hanoin kona-ba investimentu husi terseira parte, realistiku liu, kuandu tékniku sira buka dalan atu prioritiza investimentu konstrusaun TLNG.

Hariii TLNG, Timor-Leste iha feed gás mai husi Greater Sunrise, no gás ne’ebé mai iha Planta LNG ne’e rasik bele dezeña inlet point (Receiving Point) iha TLNG ou Outlet Point husi kadoras tasi laran atu konstrui ligasaun direta; ida ba TLNG no ida seluk direta ba sentru elétrika hirak ne’ebé bele utiliza gás. Métodu ida ne’e prátiku (best practice), testadu no utiliza iha LNG Planta balun. Tanba ne’e mak hakerek na’in konsidera, se hariii regasifikasaun atu fornese de’it gás ba sentru elétrika iha Timor, aprosimasaun ida ne’e irrelevante tanba planta TLNG de’it sufisiente ona.”

TIMOR GAP nia resposta:

Iha hanoin 2 ne’ebé la loos iha artigu ne’e mak hanesan:

  • Iha artigu ne’e hakerek na’in sita katak konsidera planta regasifikasaun atu harii iha rai maran ne’ebé konserteza sei harii fasilidade ne’ebé signifikativu boot. Konseitu ne’e laloos, tanba objetivu husi estudu ne’e mak ezamina fasilidade/infraestrutura mínimu inklui (fasilidade Ró Namlele/Barekasa) Floating Storage Regasification Unit (FSRU) ne’ebé bele liu husi halo kontratu ou utiliza LNG ISO-Tank no instala ekipamentu evaporadór kiik iha kada planta sentrál elétrika. Ami hakarak harii infraestrutura mínimu ne’e signifika katak kapitál investimentu kiik maibé bele fó benefísiu ekonómiku atu redús kustu ba kombustível.
  • Iha artigu hakerek na’in mós dehan fasilidade importasaun ba LNG la relevante bainhira planta TLNG hariii iha futuru. Ne’e Laloos tanba fasilidade importasaun ba LNG sei relevante tebes tanba bele re-konfigura (re-purposed) atu bele simu CNG ou LNG ISO-tank husi Planta LNG Beaço nomos bele simu CNG diretamente husi fasilidade dezenvolvimentu Offshore Timor-Leste nian. Hakarak atu hateten de’it katak instalasaun ba kadoras iha rai maran atu distribui Gás husi TLNG Beaço ba sentrál elétrika tolu iha Timor la viavel tanba kuantidade enerjia (gás) ne’ebé konsumu kiik.
  • Fernando nia komentáriu:

Konsiderasaun seluk mak hariii regasifikasaun, husi terminál ne’e rasik sei transporte naturál gás ba sentru elétrika ou konsumidór sira liuhusi kadoras; mode transporte ne’ebé dalabarak uza no mais seguru iha terminál regasifikasaun barak. Ho koñesimentu sentru elétrika ida iha Hera, ida seluk iha Betanu no seluk fali iha Oekusi sei lori ba dalan investimentu konstrusaun kadoras haleu Timor. Kadoras sae foho, tun foho, hakur mota no nani tasi (Karik).

Meiu transporte seluk ne’ebé mos bele konsidera mak uza komboiu naturál gás (LNG rail tanker); dala ida tan, komboiu haleu Timor ho risku esplozaun? Uza truck naturál gás ba transporte, meiu ida ne’ebé la dun rekomendadu haree husi Jeografia Timor no presiza halo avaliasaun klean husi aspeitu saúde no seguransa tanba bele rezulta mos esplozaun.

TIMOR GAP nia resposta:

Ho razaun sira ne’ebé aprezenta ne’e mak estudu refere sei halo ezaminasaun ho komparasaun husi ninian risku nomos viabilidade ba moda transportasaun ne’ebé uza atu distribui gás. Iha faze agora ami antesipa katak moda ne’ebé viavel liu mak moda transportasaun marítima hanesan via ró Barekasa (Small shuttle barges) atu transporta gás ba Oekusi, ou entre Hera ka Betanu depende ba fatin ne’ebé sei hariii fasilidade LNG import terminál.

  • Fernando nia komentáriu:

Ho hanoin katak terminál regasifikasaun iha nia dependénsia boot ba feed gás LNG; avaliasaun razoavel mak konsiderasaun ba planta LNG hirak ne’ebé lokalizada besik Timor-Leste. Planta LNG balun ne’ebé bele konsidera nia feed gás ba terminál regasifikasaun iha Timor mak Darwin LNG, Ichtys LNG Project, Wheatstone LNG Project (8.9 MTPA), Gorgon LNG Project (5.2 MTPA) no Freeport LNG Project (4.64 MTPA) ne’ebé lokalizada iha Austrália…………………………………………………………… ”

TIMOR GAP nia resposta:

Kona ba artigu ne’ebé relasiona ho feed gás ne’ebé mós mensiona hanesan planta LNG Darwin, Iththys, Wheatstone, Gorgon, ecertera ecetera ne’ebé lokaliza iha Austrália. TIMOR GAP hakarak hateten iha estudu ami mós sei ezamina merkadu husi parte fornesedór sira inklui ró barekasa kiik sira ne’ebé tula Gás. Ita la bele taka matan katak iha Indonézia hanesan Badak LNG, Bontang Kalimantan, LNG Tangguh nomos Singapura sira fornese Gás nomos ró sira ne’ebé hanesan natoon no kiik hosi transporta gás ba sentru elétrika no indústria sira seluk. Nomos, estudu merkadu nian sei ezamina fonte ba LNG ISO tanks ba transportasaun liuhusi ró barekasa.

  • Fernando nia komentáriu:

Konsidera deskrisaun ne’ebé hato’o iha artigu ida ne’e, hakerek na’in dala ida tan reitera desizaun ba estudu viabilidade tenke mai ho avaliasaun prelimináriu profundu ne’ebé razoavel no deliberasaun husi ipóteze tékniku no komersiál ne’ebé alkansavel.

Hirak ne’e inklui maibé la limita de’it ba avaliasaun detallu tékniku operasionál planta regasifikasaun, funsionamentu planta, rekursu naturál ne’ebé Timor- Leste iha ligadu ho Kampu Prodúsaun gás partikularmente negosiasaun Greater Sunrise, feed gás (LNG) no ezisténsia merkadu/long term contract arrangement.

TIMOR GAP nia resposta:

Hakerek na’in mós hateten iha ninian artigu katak estudu viabilidade presiza bazeia ba estudu prelimináriu balun liu liu hipotesa tékniku nomos komersiál. Inklui mensiona sobre rekursu naturais liu-liu gás ne’ebé sei prodús husi Kampu Greater Sunrise. Hakarak atu hateten de’it katak Estudu viabilidade ne’ebé atu halo kompostu husi estudu Pre/Viabilidade (Pre-feasibility and feasibility study) ne’ebé halo ho konsiderasaun no adopta pratika indústria resente ba dezenvolvimentu importasaun LNG ho eskala kiik iha rejiaun nomos konsidera infraestrutura permanente liu husi halo kontratu ho FSRU ka fasilidade ne’ebé hanesan.        .

TIMOR GAP, E.P. agradese tebes se karik Sr. Fernando bele fundamenta no profunda artikulasaun ne’e liu husi aprezentasaun dadus tékniku no komersiál ne’ebé substantivu.

Artigu relevante:

Timor-Leste ho mehi ba terminál regaseifikasaun LNG

  • Fernando nia komentáriu:

Presiza mós hanoin katak jeografikamente, transporte naturál gás mai husi lokalizasaun planta ba sentru elétrika tolu ne’e la prátiku. Ho Nune’e, intensaun atu fornese gás ba sentru elétrika tolu, favoravel liu mak hariii TLNG no kontinua ativu ho atividade esplorasaun iha rai maran ba mina no gás matan ne’ebé bele prodús iha futuru.

TIMOR GAP nia resposta:

Iha estudu ne mós sei konsidera funsionamentu atu halo re-konfigura (Re- Purposed) atu bele simu produtu husi Rekursu Naturál ne’ebé iha Timor-Leste inklui husi TLNG Beaço.

Ikus liu, TIMOR GAP, E.P. agradese, respeitu, tau aas onestidade intelektuál, no disponivel atu bele halo diskusaun tékniku, estratéjiku ho Sr. Fernando da Silva, ne’ebée bazeia ba dadus konkretu, esperiénsia, padraun indústria no best practice atu bele klarifika, no fahe koñesimentu ba malun atu nune’e bele hakle’an TIMOR GAP, E.P. nia papél hanesan entidade estatál iha TL, atu nune’e bele otimiza dezenvolvimentu ba rekursu mina no gás hanesan konkretizasaun ba defende soberania rikusoin povu no RDTL nian.

Obrigado Barak. Remata.

TIMOR GAP, E.P.

Downstream Business Unit

Francelino Boavida – Managing Director

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!