iklan

OPINIAUN

Oinsá sustentabiliza investimentu indústria petróleu iha Timor-Leste

Oinsá sustentabiliza investimentu indústria petróleu iha Timor-Leste

Hakerek nain, Teodoro M. Mota.

Husi:

Teodoro M. Mota

Dalan estratéjiku atu sustentabiliza indústria petróleu iha Timor-Leste mak governu tenke intensifika investimentu fundu petróleu ba atividade esplorasaun mina no gás. Atividade esplorasaun mak atividade sira ne’ebé ligadu ho buka no deskobre potensia rezerva minarai no gás iha teritóriu TL, tantu iha rai maran (onshore) no tasi laran (offshore). Objetivu identifikasaun mak asegura sustentabilidade indústria petróleu no fundu petróleu até futuru jerasaun. Minarai no gás sai fatór importante ba ekonomia TL iha tempu agora no futuru. Tuir planu estratejiku dezenvolvimentu 2011-2030, TL hasai ona vizaun konaba dezenvolvimentu setór petrolifera.

Durante ne’e TL nia reseita mai husi produsaun kampu minarai Kitan iha tinan 2011-2015 inklui produsaun kampu minarai Bayu Undan (BU) ne’ebé kontribui ona reseita ba kofre estadu hamutuk +- $30 bilaun. Husi reseita $30 bilaun, +- $12 bilaun mak uza ona ba despeza públika. Nune’e fundu petróliferu (FP) agora daudaun rai iha banku federál US purvolta $18 bilaun dollar amerikanu.

Relatóriu trimestrál ikus tinan 2020 husi BCTL FP agora daudaun +-$18 bilaun. Husi rendimentu petrolifera 99.9% mak finansia OJE kada tinan ba setór dezenvolvimentu hotu-hotu iha TL. Iha parte seluk reseita doméstika TL nia sei ki’ik tebes. Dadus hatudu 2018 ita nia reseita doméstika kobra de’it 198 milaun dollar amerikanu. Inklui dadus revela reseita doméstika fulan-janeiru to’o setembru 2020 kobra de’it +- 200 milaun. Tanba ne’e karik OJE kada tinan mak kontinua sa’e to’o $1.4 ou $1.6 bilaun mak estimasaun fundu petróliferu bele hotu iha tinan 12 ou 13 nia-laran.

Iha parte seluk, kampu minarai Kitan la ekonomis no abandona ona produsaun iha tinan 2016. Enkuantu kampu BU hahú prodús ona likidu iha tinan 2004 no gás hahú prodús 2006. Kampu BU nia estimasaun gás 4 TCF (trillion cubic feet), no estimasaun rezerva mina 550 milaun barrel hidrokarbunetu likidu. Estimasaun life time ba kampu BU to’o tinan 23. Enkuantu produsaun gás husi kampu BU prosesa iha Darwin LNG ou Norte Austrália. Tuir akordu tratadu anteriór, Austrália benefisiáriu husi dezenvolvimentu kampu BU. Austrália unilateralmente reklama kontrolu ba kadoras BU tomak inkluindu impostu. Austrália mos unilateralmente apoia ka faan gás helium. Gás ida ne’ebé importante tebes ba iha área defeza ninian no prosesa iha Darwin LNG. Maibé faan gás helium la hetan koñesementu ou nunka atu fahe ho reseita ba TL. Nune’e mos Austrália benefisia husi lei karantina. Signifika ekipamentu ne’ebé tama no fornese ba kampu BU ne’e tenke liuhusi ou sujeita ba Austrália, inklui 90% fornese servisu di’ak ba operasaun BU mai de’it husi Austrália.

Kampu Greater Sunrise (GS) nu’udar alternativu kampu minarai provadu ne’ebé futuru bele prodús hodi asegura kontinuidade reseita ba governu TL, bainhira kampu BU remata. Komersialidade dezenvolvimentu gás iha kampu GS depende ba: rezerva gás (reserve), folin gás (price) no demanda gás iha merkadu (buyer market). Tuir publikasaun jurnál sientifika no dadus husi ANPM hatudu estimasaun rezerva gás iha kampu Greater Sunrise (GS) boot liu kompara ho gás iha kampu Bayu Undang (BU). Tuir Public Data From Northern Austrália Government Territory Kampu GS kompostu husi kampu gás rua mak: Sunrise no Troubador ho potensia rezervatoriu gás purvolta 8.4 TCF (trillion cubic feet) no mina purvolta 300 milaun barrels kondensadu.

Molok hahú dezenvolve kampu GS, presiza diskute no hatur klaru regulamentu no prosedimentu legál ne’ebé opera, regula no kontempla ona iha akordu FM (Fronteira Marítima), PMC (Petróleu Mining Code), IPMC (Interim Petróleu Mining Code), Ancillary regulation, Production Sharing Contract (PSC) hodi asegura win-win solution ba empreza no governu.

Investimentu ba kampu GS sei kompostu husi investimentu upstream, midstream no downstream. Bain-bain indústria mina-rai atividade hirak ne’e iha interkonesaun, hahú husi upstream, midstream no to’o downstream. Aplikasaun rejime fiskál nasaun ida-idak nia diferente, depende ba kondisaun no situasaun atuál nasaun orijin nian. Iha ita nia rai, liu-liu iha TL opta kontratu fahe rezultadu ou PSC. FM ne’ebé ratifika ona husi parlamentu nasaun TL ho Austrália sei posibiliza hodi deskute klean liu tan sobre futuru planu dezenvolvimentu kampu GS (field development plan) intermu partilla reseita, aplikasaun taxa no ect ne’ebé prevee iha akordu PSC. Importante mak garantia kondisaun ekivalente entre kontratór ou kompañia no governu hodi atrai International Oil Company (IOC) halo investimentu.

Iha parte seluk Austrália, TL ho kompañia minarai konkorda ona katak produsaun likidu ou mina sei faan kedan iha plataforma leten, ou iha termu petróleu bain-bain hanaran upstream katak atividade ne’ebé ligadu ho halo peskiza, perfurasaun, produsaun ou foti mina no gás husi tasi ou rai okos. Nune’e rezultadu husi faan likidu sei fahe reseita kedan entre kompañia ho governu. Reseita husi upstream mak sei partilla 70%:30%. Partilla intermu de upstream (produsaun mina iha plata forma no faan kedan rezultadu sei fahe 60%:40%. Husi ne’e 60% ba kontratór no 40% seluk ba governu. Governu fahe ba parte rua: Timor-Leste sei hetan 70% no Austrália sei simu 30%). Ne’e mak senáriu fahe 30%:70% prevee ona iha rejime foun ne’ebé sei aplika iha dezenvolvimentu kampu GS.

Entertantu iha parte downstream karik IOC ruma hakarak investa hamutuk ho Timor Gap (TG) nu’udar National Oil Company (NOC), konserteza reseita downstream 100% mai TL tuir rejime foun ne’ebé sei aplika. Downstream mak pipeline gás inklui planta LNG ou fasilidade likifikasaun ba gás naturál. Iha parte downstream, kompañia joint venture Osaka no operadór Woodside deklara ona katak sira sei la investa iha parte downstream. Nune’e TG ho nia parseria mak sei investa iha parte downstream ne’ebé sei involve instalasaun pipeline, harii fasilidade planta LNG no ect.

Konaba financing option. Kuandu fundu minarai boot, dezenvolvimentu upstream, midstream, ho TLNG bele finansia husi fundu minarai. Maibé iha investimentu boot hanesan minarai, maski kompañia iha osan. Tanbasá? Tanba sira uza prinsípiu time value of money, katak osan ida agora folin boot liu osan ida aban bainrua. Nune’e kompañia sira dala barak la uza osan rasik, no sira uza osan empréstimu (loan) ne’ebé sura hotu ona selu fila osan inan ho funan iha OPEX, ne’ebé liga ona ba NPV, IRR ho analiza sensibilidade. Tanba ne’e financing option hodi dezenvolve upstream, midstream ho downstream la presiza uza fundu mina-rai. Maibé kompañia operadór sira bele uza osan imprestimu no sei hetan fali sira nian osan via cost recovery ho insentiva kustu seluk. Ne’e prátika normativa iha indústria minarai.

Tuir informasaun husi NOC investimentu ba upstream no downstream kustu pur-volta $10.5 billaun to’o $12 billaun dollar. Iha parte seluk, kompañia operadór Woodside ho joint venture Osaka deklara ona sira sei la investa iha parte downstream. Nune’e TL via Timor Gap mak sei investa fundu 100% ba parte downstream. Pergunta mak ne’e, fundu investimentu husi ne’ebé?. Enkuantu TL nia fundu petrolifera (FP) ne’ebé rai iha Banku Federal U.S. hela de’it ona +- $18 bilaun dollar, nune’e TG sei evita no la uza FP hodi halo investimentu.

Faze tuir mai,  di’ak liu tuir prátika normativa indústria minarai, investimentu ba downstream bele halo husi TG ho nia partnership sein uza fundu petróleu. Partnership mak sei investe Engineering, Procurement and Construction (EPC ou EPC plus Finance). EPC plus finance signifika kompañia mak sei investa osan no konstrui projetu intermu investimentu iha pipeline, marine no surface facilities ou planta LNG. TG ho nia parseria bele halo imprestimu (loan) hodi halo investimentu no sira sei rekopera fali osan bainhira hahú halo produsaun ba kampu GS ho potensia rezerva gás 8.4 TCF no mina 300 MMbbls kondensadu no LPG. Kompañia sei rekupera osan via profit share, cost recovery (CR), internal rate of return (IRR), ho instrumentu fiskál seluk. Ho ida ne’e, TG tenke servisu makas halo negosiasaun no buka partnership ou IOC, Empreza E&P ne’ebé iha kapitál finansia no kapasidade téknika di’ak, reputasaun no hetan rekoñesimentu no sertifikasaun internasionál, iha esperiénsia hodi investe iha parte downstream. TG ho kompañia EPC bele investa iha parte downstream hodi lori pipeline mai TL no asegura reseita 100% mai TL.

Harii fasilidade TLNG importante tebes atu responde ba sustentabilidade indústria petróleu iha TL, estimula no garantia kontinuidade esplorasaun no esploitasaun ba setór petrolifera agora no futuru. Alende fasilidade refere la’ós de’it responde ba dezenvolvimentu kampu gás GS, maibé mos sei tulun hodi responde ba dezenvolvimentu kampu gás seluk ne’ebé identifikadu ona ho rezervatóriu gás hanesan kampu gás Chuditch, Kelp Deep, no ect ne’ebé lokaliza iha tasi Timor no potensia gás seluk ne’ebé lokaliza iha rai maran.

Fasilidade TLNG, Refinaria, Supply base, Pipeline, nu’udar penunjang (suporta) no revitaliza potensia petróleu seluk ne’ebé mak deskoberta ona mak hanesan kampu Jahal, Kuda Tasi, Squilla no Krill lokaliza iha Block 11-106, opera husi kompañia Eni, INPEX no TIMOR GAP. Inklui liu 65% área ne’ebé mamuk, prospetus no deskoberta ona hanesan kampu gás Kelp Deep 13 TCF, Chuditch 0.75 Tcf, sst, lokaliza iha ex-JPDA. Tuir kontratu fahe produsaun ou production sharing contract (PSC) iha área Esklusiva (Eni, Galp and KOGAS halo hela esplorasaun). Iha área esklusiva, 85% sei mamuk, katak seidauk iha lisensa de esplorasaun. Enkuantu iha Timor Gap onshore block (bloku rai maran); Block A (PSC TL-OT-17-08), B, and C (PSC TL-OT-17-09).

Fasilidade ne’e mós atu suporta no prodús poténsia Petróleu ne’ebé lokaliza iha rai maran mak: Aimaulin Seep, Horba Seep, Holmesel Seep, Lour Seep, Aisaleuk Seep, Atalele Seep, Aliambata Seep no Badulobo Seep. Fatin sira ne’e konsidera potensia ou prospetu ba petróleu ou konsidera nu’udar gás naturál ne’ebé suli husi rai okos sai mai rai leten ou bain-bain hanaran gás seep. Fatin sira ne’e identifika liu husi SURVEI AÉREO GEOFÍSIKA, ne’ebé kompostu husi estudu Aero Magnetic and Radiometric; atu deteta fatuk nia Magnetismu no Radioactive, Aero Gravity: atu deteta densidade husi fatuk no Survei Aéreo Geofísika mais detalhadu (Magneto Telluric no Electromagnetic (EM)) (Fontes Informasaun: Timor Gap E.P).

Finansiamentu ba projetu TLNG, Refinaria, Supply base, Pipeline, no ect, sei la finansia direitamente husi governu TL mesak no sei la foti direitamente FP hodi finansia tanba ita nia osan FP +- $ 18 billiaun la sufisiente hodi funding ba projetu. Iha kontratu PSC laran fó  CAPEX no OPEX bele finansia husi kompañia operadór no join venture ou International Oil Company (IOC) ou fundu independente seluk depende ba negosiasaun kontratu. Bainhira ita halo ona perfurasaun, produsaun mina no gás, hahú faan ona ba merkadu, foin kompañia no governu sei rekopera fali osan (cost recovery) plus ho net cash flow ou profit. Kompañia operadór ho joint venture sei hetan benefisiu husi IRR, no instrumentu fiskál seluk. Governu sei benefisia husi FTP, Tax, benefisiu direita no indereita ou benefisiu husi spin off.

Tanba ne’e atu asegura sustentabilidade reseita husi setór petrolifera mak  di’ak liu mak TL tenke iha maioria asoens 56,56% ba GS hodi haforsa TL nia pozisaun nune’e asegura pipeline mai TL. Ho partisipasaun TL iha GS sei reforsa liu tan TL nia pozisaun para foti desizaun no garantia harii TLNG. Ne’e pasu importante hodi estimula independensia ekonomia tanba kampu GS sei haksubik hela billiaun dollar amerikanu, presiza investimentu boot nune’e bele lori benefisiu dupla ba kofre estadu.

Prezensa TLNG, Pipeline, Refinaria, Supply base, no ect nu’udar baze ba motor dezenvolvimentu ekonomia rai laran, sei fó impaktu boot ba setór turizmu no otelária, infraestrutura, agrikultura, saúde, edukasaun no peska. Tanba ne’e TL tenke brani halo investimentu, apoiu forsa polítika, nune’e bele sustentabiliza fundu petróleu iha futuru. Ho razaun ne’e, di’ak liu mak uza rekursu nasaun nian tomak hodi hasa’e produtividade ho kompetividade nasionál hodi muda povu nian moris ba di’ak. Rekursu nasaun nian mak kualidade kapitál umanu, teknolojia, osan, rekursu naturais, koñesimentu, dame, demokrátiku, lei ba ema hotu, profisionalizmu no independensia tribunál, atendimentu públiku di’ak, baratu no lais via dijitalizasaun ou e-service, estabilidade nasionál, respeita valór umanu, laiha diskriminasaun iha kualker forma, liberdade espresaun, valoriza kreatividade, inovasaun ho profisionalidade, ho tane aas identidade nasionál nu’udar baze ba dezenvolvimentu no moris di’ak.

Ita lalika pesimista no politiza kadoras mai TL. Step primeiru fronteira marítima (FM) iha ita nian liman ona. Step segundu TG agora sai nain ida ba konsorsiu kampu GS ho share 56.56%. Step terseiru dada kadoras gás mai TL. Step dahaat diversifika rendimentu via indústria petrokimia. Step dalima haforsa indústria servis (service industry). Step daneen. Redus dependensia ekonomia ba indústria estrativa. Atu tulun step daneen ne’e la’o di’ak presiza pre-kondisaun neen: investa iha kualidade kapitál umanu, dezenvolve infrastrutura, haforsa lei ho orden, mantein unidade, pás ho estabilidade, hadia no simplifika atendimentu públiku no kombate inefisiensia ho korrupsaun.

TLNG nu’udar esperansa joven, foin sa’e no Timor oan tomak nian. Tanba ne’e labele pesimista. Importante mak investimentu hotu-hotu inkluisivamente tenke hahú ho estudu viabilidade hodi haree retornu finansiál, ekonomia ho sosiál. Haree kontestu ne’e, tenke estudu potensia ho kompetitividade. Realidade hatudu efetividade FM fó benefisiu boot ba TL tanba kampu minarai BU, kampu minarai kitan, kampu bufalo, no kampu laminaria carolina 100% tama hotu mai iha área TL no Timor mak nain ba rekursu, nune’e reseita husi kampu hirak ne’e 100% tama hotu ba kofre estadu. Molok asina FM kampu bufalo ho laminaria pertense ba Austrália. Inklui realizaun FM tuir kontratu sei posibiliza empregadór ou fornesementu bem servisu iha kampu BU, GS, bufalo, laminaria carolina sei mai husi Timor oan, tantu konaba lei karantina, supply ekipamentu, apoiu lojistiku bele mai husi TL. Signifika ho realizasaun FM, kontratu anteriór balu sei autentikamente la funsiona, no sei konverta kontratu hirak ne’e tuir akordu foun ne’ebé governu TL ho Austrália konkorda ona, nune’e mos nafatin garante kondisaun ekivalente para labele prejudika kompañia operadór no joint venture.

Realidade futuru dezenvolvimentu kampu GS maioria TL sei benefisiáriu entermu fahe rezultadu ou rendimentu, royalty, impostu, reimbolsa kustu kapitál 100% + 127%, fornesementu servisu di’ak 90% sei mai husi TL ou sujeita liu husi TL, fornesementu ekipamentu no apoiu lojistika, karantina sei liu husi TL, nune’e sei hamosu multiplier effect (spinoff) iha setór hotu, sei estimula TL nia ekonomia no sirkulasaun osan iha rai laran, kria kampu servisu, transfer skill no teknolojia ba joven no foin sae, hamosu enterpreneurship, hamosu kompetividade, hamoris setór turismu no otelária, no garantia liu tan independente ekonomia bainhira pipeline gás mai TL.

Benefisiu sosio-ekonómiku ne’ebé TL sei hetan mak kriasaun kampu traballu hahú husi konstrusaun indústria bele absorve ±10,000 empregu diretu, operasaun: ±500 empregu diretu no empregu indiretu normalmente ratio indústria 1:5 (Fontes info SPE, 2019). Nune’e mós, ooportunidade ba negósiu (Business Opportunity) mak hanesan; Supply Goods & services, Fabrication, Hospitality, Etc. Iha parte seluk bainhira indústria ne’e la’o sei hamosu Supply of Goods & Services mak hanesan: Manutensaun, enjeñaria, fabrikasaun ki’ik, hadi’a sasán, soldadura espesializadu, cleaning services, transportasaun, Gardening/jardineiru, servisu Guarda/seguransa, suplai kímika, Business tanker LNG, Tug boats, uzu eletrisidade, aluga eskritóriu & akomodasaun, otél sira no divertimentu, suplai hahán, suplai ai-fuan, suplai  modo no ect. Buat sira ne’e hotu sei kria empregu indiretu rihun barak, no estimula atividade ekonomia iha Beaço, Vikeke no Timor laran tomak liu husi selu taxa/impostu no kontribui ba kresimentu gross domestic product (GDP).

Bainhira pipe line mai TL no indústria petróleu krexe posibilidade boot sei estimula Indústria SERVICES ne’ebé kompostu husi Supply Base Management (Manpower, Supporting facilities, Waste management, Repair and maintenance), Port Services (Berthing space booking, Vessel clearance, Customs & immigration no Crew change), Vessel Supply (Fuel, Water, Food (meat, fruits & vegetables, no provisions seluk), Cargo Handling at Quay (Stevedoring, Heavy equipment, Trucking no Liquid mud transfer), Cargo Handling at Base (Labor, Heavy equipment no Trucking), Marine Services (Rig Agency, Rig/Vessel Lay-up, Tug Boats, Vessel Chartering, AHTS & PSVs, Rig Tow no Crew Change), Facility Rent & Management (Warehouse /Yard Management, Bulk Plant Área, Port-a-camp, Office Space, Equipment Rental, Cargo Handling, Security Services, Waste Management no Fuel/Water Supply), Supply Chain Services (International Transportation, Customs Clearance, Heavy Lift Transportation, Material Management, Dangerous Goods Handling, Hand-Carry & Hotshot, Air/Sea Chartering no Helicopter Operations), Oilfield Support Services (Engineering, Fabrications small to big, CCU & Basket Rental, Equipment Rental, Manpower Supply, Inspection Services, Procurement Services, Oil Spill Response, Maintenance Services, Pipe Repair & Threading, Seismic Surveys, Drilling Rigs Stations, Drilling Muds no Bunkering), Supply Services, 24/7 operation, Cargo loading/unloading, Cargo lifters, Fuel Supply, Fuel Storage, Inspection Areas, Rigging & Slinging, Pipe racking, fuel tanks and warehouses, Oil rigs parking for supply/maintenance, Welding, Fabrication, Waste Management, Drilling Muds & Silos, Chemical Warehouse, Repairs and Maintenance.

Nota katak atividade sira iha leten naturalmente sei estimula dezenvolvimentu agrikultura, peska, no atividade ekonomia ba setór privadu, husi eskala ki’ik to mediu (‘small to medium enterprises’). Produsaun alimentár, ai-fuan, no nesesidade diária ba ema sira ne’ebé servisu iha indústria ne’e no sei fó insentiva  ita nia to’os nain sira atu bele prodús ho kuantidade no kualidade aas liu tan.

Ezemplu projetu Bayu Undan  perfíl rendimentu ba Timor – Leste. Iha Inisiu hahú atu dezenvolve kampu Bayu Undan tuir estimasaun Economia: Governu Timor-Leste sei hetan de’it: $2.0 bilaun lukru mai husi: royalty, lukru no impostu. Maibé realidade hatudu katak kampu Bayu Undan fó ona totál rendimentu: $20,501 bilaun tinan 2017. Totál rendimentu ba TL husi inisiu to’o fim 2017 no projesaun to’o kontratu hotu: $22.487 bilaun iha tinan 2022-2023. Iha Diferensa boot husi kalkulasaun inisiu tanba: presu mina ne’ebé uluk uza hodi halo kalkulu ne’e  $24/barril realidade hatudu presu sa’e to’o $120 iha tinan 2011-2012 no reserva ne’ebé uluk uza hodi halo kalkulu mak 2.1 tcf mas to’o ikus sae ba 3.4 tcf.

Greater Sunrise bele fó reseita $30 to’o $56 bilaun ba Timor-Leste. Returnu ekonóniku uza senáriu konservativu ou base case, TIMOR GAP nu’udar joint contract ho share 56.56% bele hetan reseita totál $14  bilaun no Governu Timor-Leste totál $18 bilaun. Reseita ne’e mai husi rendimentu royalty, lukru no impostu ho totál retornu $32 bilaun to’o $56 bilaun bainhira folin minarai sa’e. Reseita ne’e bele halo kalkulasaun uza modelu ekonomia (economic modelling) ho rezerva Greater Sunrise husi 6.5 TCF to’o 8,4 TCF (Public Data From Northern Austrália Government Territory).

Tuir informasaun Timor-Leste ninia potensia totál Petróleu Initial in Place (PIIP) pur volta 12.6 – 45 Bilaun Barrels Oleo Ekivalente (BOE). Kompañia minarai nasionál Timor Gap (TG) halo ona estimasaun katak rekursu ne’e bele rekupera mak 6.3 bilaun Barrels Oleo Ekivalente (BOE) $378 bilaun. Se uza kustu pur barril bele atinje to’o $35 bilaun, entaun presiza gastu ba atividade oi-oin iha enjeñeria, fabrika, “services” hahú husi fabrika ki’ik to’o boot, konstrusaun, operasaun, manutensaun, esplorasaun no sst, bele konsume fundu to’o valór $220 bilaun. Husi dadus refere fó serteza boot ba TL hodi dezenvolve setór petroliferu hodi sustentabiliza fundu petroliferu (http://noticias.sapo.tl/portugues/info/artigo/1531899.html). Fasilidade indústria petroleu, Refinaria, Supply base, Pipeline, TLNG, no ect bele mos utiliza hodi likifika, prosesa, no prodús gás husi nasaun seluk liu-liu nasaun viziñu Indonézia, Austrália, Malázia no rejiaun. God bless TL.

Hakerek nain mestradu hosi Institut Teknologi Bandung (ITB), Indonézia. Agora daudaun nu’udar dosente iha Dili Institute of Technology (DIT).

Referénsia:

[1] Jurnál no livru : Petróleu fiscal systems and contracts, Hamburg, 2010.

[2] Internet web: http://noticias.sapo.tl/portugues/info/artigo/1531899.html

 [3] Internet web:http://web.anpm.tl/

[4] California Energy Commission. “Liquefied Naturál Gás Safety.” Asesu dia 15 Oktober 2007, web:http://www.energy.ca.gov/lng/safety.html

 [5] Internet web:http://www.tatoli.tl/2019/05/31-marsu-2019-fundu-pertoleu-sae-ba-biliaun-us1698/

[6] Internet web:https://www.youtube.com/watch?v=mHUb01eKH0E

[7] TVTL, GMNTV no Radio (8 Dezembru 2018): “Semináriu nasionál kona-ba asuntus relasionadus ho fronteiras marítimas no nia impaktu ba atividades petrolíferas.”, Sentru Konvensaun Dili (CCD).

 [8] TVTL, GMNTV no Radio (8 Janeiru 2019): “Aprezentasaun husi Chefi negosiador, ANPM, Timor Gap ep., kona-ba asuntus relasionadus ho fronteiras marítimas no sosa asoens conocophillips no shell energy.”, Parlamentu Nasionál (PN).

[9] Internet web:https://www.facebook.com/TimorSeaBoundary/

 [10] Atlantic LNG (2007). Web: http://www.atlanticlng.com/

[11] https://youtu.be/JuqitHLxpqw

 [12] Internet web:https://www.timorgap.com/databases/website.nsf/vwall/home

 [13] internet web; http://gmntv.tl/en/economia/2019/05/esplorasaun-kampu-gs-sei-fó-servisu-ba-timor-oan-10-000/?fbclid=IwAR0gzQUKbZh6zxMHkabdjdZiQSVp5SFc2SKkhTn8HsxbtPrtYSnfKhQZX2g

[14] https://youtu.be/u61rmLSMa8k

[15] https://gmntv.tl/en/economia/2019/05/esplorasaun-kampu-gs-sei-fó-servisu-ba-timor-oan-10-000/?fbclid=IwAR0gzQUKbZh6zxMHkabdjdZiQSVp5SFc2SKkhTn8HsxbtPrtYSnfKhQZX2g

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!