DILI, 29 abril 2021 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, Franciso Guterres Lú Olo, hateten Majistradu Ministériu Públiku sira-me’ebé hola parte iha sistema justisa formal labele permite intervensaun polítika iha sira-nia lalaok no labele politiza atu satifas de’it forsa politiku-partidária ruma.
Notísia Relevante: PR nomea Alfonso Lopez nu’udar Prokuradór Jerál Repúblika
“Majistradu Ministériu Públiku no autór sira seluk ne’ebé halo parte sistema justisa formal labele permite intervensaun polítiku-partidária iha sira-nia lala’ ok. Sira-nia lala’ ok labele mós politiza (ka pior liu, partidariza fali) atu satisfás de’it forsa politiku-partidária ruma. Bele haliis ba forsa polítiku-partidária ruma maibé labele kahor gostu pesoál ho lala’ok profisionál,” Prezidente Repúblika, Francisco Guterres ‘Lú Olo’, hateten liuhosi ninia diskursu iha serimónia tomada de pose ba prokuradór Jerál Repúblika, Alfonso Lopez, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, Dili, kinta ne’e.
Xefe Estadu ne’e hateten, ba knaar sira-ne’ebé pertense ba Ministériu Públiku, presiza iha duni kondisaun ka fasilidade natoon, tanba la’ ós justu ezije kumprimentu dever maibé la fó kondisaun ka fasilidade natoon hodi sira bele hala’ o sira-nia knaar. Tanba ne’e, presiza duni hadi’ak kondisaun ka fasilidade sira atu Majistradu sira iha Ministériu Públiku bele hala’ o sira-nia knaar ho susesu.
Tanba, tuir nia, Timor-Leste nia sistema justisa formal sei iha nafatin problema oioin mak prosesamentu kazu la’o kleur liu tanba falta rekursu umanu no falta aptidaun téknika kona-ba matéria espesializada.
Timor-Leste tenke rekoñese nia pontu fraku sira atu bele hadi’a-aan liuhusi kapasitasaun no bele hadi’a liután servisu, tanba ho rekoñesimentu ida-ne’e mak Timor-Leste harii baze ba kapasitasaun no hadi’ak-an babeibeik.
“Ha’u hatene katak iha daudaun esforsu atu rezolve problema balun ita hasoru hela iha sistema justisa formál. Esforsu boot ne’ebé dada ona ita-nia atensaun mak proposta ida hosi Governu ne’ebé tama foin lalais ne’e iha Parlamentu Nasional, atu altera Estatutu Ministeriu Públiku nian. Ha’u hein katak inisiativa atu muda lei ne’e bele kontribui ba prosesu koletivu atu rezolve problema balun ne’ebé mosu iha Ministériu Públiku,” nia dehan.
Xefe estadu ne’e hateten, tenke haforsa instituisaun sira ho signifika katak rekoñese limitasaun sira no tenke husu asesoria espesializada nu’udar dalan ba ida ba hakle’an koñesimentu no esperiénsia sira-ne’ebé ita seidauk iha.
“’Ita uza asessoria espesializada, ida ne’e la signifika katak ita lalika halo ona esforsu rasik. Importante tebes halo esforsu rasik iha instituisaun laran atu ita bele hadi’a- aan liután no ba beibeik no haforsa ba beibeik ita-nia instituisaun sira,” nia dehan.
Ba Prokurador-Jeral Repúblika hotu-hotu no sira ne’ebé fó-an tomak atu haburas Majistratura ida-ne’e hosi kedas Restaurasaun Independénsia Timor-Leste no hamutuk konsege hakaat difikuldade oioin, Prezidente Repúblika hato’o votus parabéns ba servisu exelente ne’ebé sira hotu halo to’o ohin loron iha territóriu laran tomak.
“Ha’ u husu nafatin ba hotu-hotu atu halo esforsu liután atu hadi’ak liután instituisaun sira ne’ebé hala’o justisa formal Estadu nian. Husi prokurador sira hotu iha nível sub-nasional no hosi interveniente no kolaborador sira seluk, ha’u hein katak sei kontinua kolabora ho forma di’akliu ho Prokurador-Jerál foun atu instituisaun ida-ne’e bele hala’o ninia knaar ho rigór liután, efisiénsia, lais liu, ho kualidade no kredibilidade as liu no nune’e, konkista liután no ba beibeik konfiansa hosi ita-nia Povu.
Atu hala’ o ho di’ak ninia knaar nu’ udar Majistradu aas liu iha instituisaun Estadu ida-ne’e, Alfonso Lopez sei konta ho apoiu institusionál hosi órgauns soberania, no, en-partikular, ho konfiansa Prezidente Repúblika nian.
“Ha’u nia votus susesu ba ita-nia Prokurador-Jeral Repúblika, Alfonso Lopez. Hamutuk ita kontinua luta ba Timor-Leste ne’ebé justu duni, ho justisa ba ema hotu,” Lú Olo hateten.
Nune’e, haree ba buat hotu ne’ebé majistratura konsege hetan ona, Prezidente Repúblika hato’o saudasaun espesiál ba Prokuradór Jerál Repúblika José da Costa Ximenes ninia dedikasaun no kompeténsia sira-ne’ebé hala’o ona iha ninia mandatu tomak.
“Ha’ u hakarak hato’o ha’u-nia saudasaun espesiál ba José da Costa Ximenes, ba ninia dedikasaun no kompeténsia sira ne’ebé hala’o iha ninia mandatu (rua tutuir malu) ne’ebé ramata iha 27 abril 2021. Iha ninia mandatu, nia halo esforsu sira-ne’ebé nia bele, tuir ninia kbiit, hodi haburas organizasaun ne’ebé nia pertense ba, ho kontribuisaun mós atu kombate kriminalidade iha Timor-Leste. Ba hahalok sira-ne’e hotu, ha’u hato’ o ba José da Costa Ximenes, ha’ u-nia agradesimentu ba nia lala’ ok no susesu iha mandatu rua tuituir malu, nu’ udar Prokuradó Jerál Repúblika,” nia dehan.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Cancio Ximenes