iklan

NASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Mídia iha papél importante kona-ba adezaun Timor-Lesta ba ASEAN

Mídia iha papél importante kona-ba adezaun Timor-Lesta ba ASEAN

MNEK liuhusi Diresaun Jerál ba Asunstu ASEAN organiza workshop ida hamutuk ho mídia sira hodi diskute kona-ba papél mídia nasionál hodi promove adezaun Timor-Leste ba ASEAN. Imajen Tatoli/Rafy Belo.

DILI, 09 novembru 2021 (TATOLI)—Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun liuhusi Diresaun Jerál ba Asunstu ASEAN (DGAA, sigla portugés) organiza workshop ida hamutuk ho mídia sira, tantu imprime, eletróniku no online, hodi diskute kona-ba papél mídia nasionál hodi promove adezaun Timor-Leste ba ASEAN (Organizasaun Nasaun Sudezte Aziátiku, sigla inglés).

Notísia Relevante: MNEK relata progresu adezaun Timor-Leste ba ASEAN iha KM

Atividade workshop ne’e realiza tuir objetivu DGAA ne’ebé hatuur iha Planu Anuál 2021, hodi hasa’e konsiénsia nasionál mídia no hasa’e vizibilidade públiku nian kona-ba importánsia husi prosesu adesaun Timor-Leste nian no komprende papél mídia nasionál hodi promove asesu Timor-Leste nian ba ASEAN.

Inklui, hametin parseria entre DGAA-MNEK ho ajénsia mídia relevante atu fó advokasia ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál ne’e.

“Ne’e eventu ida Ministériu Negósiu Estranjeiru halo para kontinua atualiza nafatin ita-nia mídia sira kona-ba Timor-Leste nia prosesu adezaun ba ASEAN liu-liu ho dezenvolvimentu ikus iha ita-nia prosesu adezaun ikus ba ASEAN, ministériu (MNEK) haree importánsia no papél mídia nian atu divulga informasaun kona-ba ita-nia prosesu adezaun; la’ós de’it prosesu adezaun teknikamente no politikamente to’o iha ne’ebé, haree husi deklarasaun Estadu membru sira kona-ba ita-nia prosesu adezaun nian,” Diretora jerál asuntu ASEAN, Milena Rangel, informa ba jornalista sira iha edifísiu MNEK, Avenida Portgal (anterior=Praia dos Coqueiros), Dili, ohin.

Tanba ne’e, tuir ezekutiva ne’e katak MNEK liuhusi DGAA konvida mídia nasionál sira partisipa iha workshop loron ida-ne’e hodi esplika ba mídia sira-ne’e kona-ba andamentu prosesu adezaun Timor-Lesta nian ba organizasaun rejionál ne’e.

Iha fatin hanesan, Prezidente Konsellu Imprensa Timor-Leste (CI, sigla portugés), Virgílio Guterres rekoñese katak papél mídia importante tebes hodi kontribui ba adezaun Timor-Leste nian iha ASEAN, maibé mídia rasik sei hasoru dezafiu hodi divulga informasaun. Tanba ne’e, presiza mídia nia kobertura iha área ne’ebé luan liga ho nasaun hirak ne’ebé mak bele aseita Timor-Leste atu sai membru ASEAN.

“Papél mídia nian mak atu informa ba públiku, saida mak Governu no Estadu nia esforsu atu lori rai ne’e, lori nasaun ne’e, sai parte ba ASEAN ka CPLP ka bloku polítika ruma iha mundu,” Prezidente CI, Virgílio Guterres hateten ba jornalista sira.

“Se mídia la halo, entaun ikusmai, hanoin dehan atu tama ASEAN ne’e asuntu MNEK ou Governu ninian. Entaun papél mídia nian mak oinsá atu lori polítika nasionál ne’e sai interrese públiku ninian. Mídia nia partisipasaun importante tebes,” nia hatutan.

Durante diskusaun, autoridade másima CI nian ne’e esplika mós katak mídia asume knaar importante no pertinente iha ámbitu promove partisipasaun públiku nian iha prosesu foti desizaun polítika hodi refleta ba interrese públiku.

Nune’e, liga ho polítika adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, prezidente CI, Virgílio Guterres rekomenda mós pontu importante tolu ba MNEK, prinsipalmente DGAA atu regularmente fornese informasaun ba jornalista sira liuhusi komunikadu imprensa, konferénsia imprensa, entrevista ka seluktan inklui define portavóz espesífiku hodi ko’alia ho mídia kona-ba asuntu relevante no mós halo interkámbiu mídia no jornalista no seluktan.

Istorikamente, ASEAN ne’e nu’udar organizasaun intergovernamentál rejionál entre nasaun sira iha sudezte aziátiku tanba iha similaridade jeografiku, kultura, interrese no seluktan.

Organizasaun ne’e harii iha loron 8 agostu 1967 iha Bankok, Tailándia husi Indonézia, Malázia, Singapura, Filipina no Tailándia. Depois, inklui mós Filipina, Brunai Darrusalam, Vietname, Laos, Kambodia no Myanmar. Atualmente membru ASEAN hamutuk 10. ASEAN ne’e iha pilar importante tolu mak hanesan pilar polítika, pilar ekonomia no pilar sosio-kulturál.

Nune’e, Timor-Leste, jeografikamentu, lokaliza mós iha kontinente Ázia no hola parte mós iha rejiaun sudeste aziátiku maka dezde 1975 iha ona hanoin atu integra mós iha organizasaun internasionál ne’e.

Notísia Relevante: Nasaun Membru ASEAN La Iha Ona Objesaun Ba Timor-Leste Nia Adezaun

Tanba ne’e, bainhira restaurasaun independénsia iha loron 20 maiu 2002, Timor-Leste espresa nia interrese sai membru ASEAN iha enkontru bilaterál entre Timor-Leste, Indonézia no Kambodia. Ikusmai, iha loron 4 marsu 2011, Timor-Leste formaliza nia aplikasaun atu sai membru definitivu ida ba ASEAN.

Maske nune’e, hahú 2011 to’o ohin loron, prosesu no adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN ne’e sei iha prosesu nia laran, hein aseitasaun no desizaun finál husi membru definitivu ho diretu pleno ba organizasaun nasaun sudeste aziátiku ne’e.

Hahú aplikasaun formál, Timor-Leste halo ona pasu klaru iha konsolidasaun ninia prontidaun hodi sai membru ASEAN, nune’e Timor-Leste konklui ona ho susesu polítika primeiru ASEAN nian ne’ebé mak realiza ho ASEAN Political Security Community (APSC) Fact-Finding Mission (FFM) iha 2019 no interface virtual ho pilar ASEAN Political-Security Community (APSC)  no ASEAN Economic Community (AEC) iha 2020.

Esforsu no serbisu ne’ebé Timor-Leste halo liuhusi MNEK ho serbisu hamutuk entre liña-ministeriál sira mak MNEK através DGAA koordena no envolve mós sosiedade sívil, akadémiku no mídia sira inklui autoridade relevante sira nune’e bele pró-ativu liután kona-ba adezaun no inkluzaun Timor-Leste iha ASEAN.

Entretantu, semináriu ne’e hala’o durante loron ida no partisipa husi reprezentante mídia Estadu-Agência TATOLI, media privadu inklui estabelesimentu ensinu sira hanesan Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), Universidade da Paz (UNPAZ) no Universidade Dili (UNDIL) no mós diresaun mídia MNEK nian.

Adezaun Timor-Leste ba ASEAN no mós organizasaun internasionál sira refleta mós ba Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) artigu 8 (Relasaun internasionál), aline 3 (Repúblika Demokrátika Timór-Leste hala’o relasaun privilejiadu ida ho nasaun hirak ne’ebé ko’alia lian ofisiál portugés).

No, aliena. 4 (Repúblika Demokrátika Timór-Leste hala’o nafatin nia relasaun babelun espesiál no ho harosan ho nasaun viziñu sira no ho nasaun hirak ne’ebé iha rejiaun laran.

Notísia Relevante: Ramos Horta otimista Timor Leste sei adere ba ASEAN

Jornalista : Rafy Belo

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!