iklan

EKONOMIA, BOBONARO, HEADLINE, IMAJEN, MUNISÍPIU

Lú Olo triste haree natar Maliana nakonu ho fatuk no rai-henek

Lú Olo triste haree natar Maliana nakonu ho fatuk no rai-henek

Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo. Imajen Tatoli/ António Gonçalves.

BOBONARO, 15 dezembru 2021 (TATOLI) – Prezidente Repúblika, Francisco Guterres ‘Lú Olo, triste haree natar pertense ba agrikultór postu administrativu Maliana, munisípiu nakonu ho fatuk no rai-henek tanba impaktu hosi inundasaun.

Xefe estadu levanta asuntu bainhira ko’alia kona-ba asuntu ekonomia rai-laran, durante halo diálogu ho autoridade sivíl, militar, veteranu, igreja, organizasaun sosiedade sivíl no komunidade munisípiu Bobonaro, iha Jináziu Maliana, kuarta ne’e.

“Maliana produsaun barak la halimar natar boot, kuandu ha’u fila ba-mai rai ne’e buras, mais horisehik ha’u mai haree fali rai-henek ho fatuk mak iha fali natar laran, ha’u la hatene loos atu lori halo saida, maibé ha’u atu dehan de’it kuandu ita-nia ekonimia sa’e, produsaun mós tenke sa’e,” Xefe estadu hateten.

Xefe estadu subliña, atu hadi’a ekonomia rai-laran presiza komunidade sira hamriik rasik ho produsaun rai-laran, atu labele dependénsia ba produtu importasaun nune’e osan fundu mina-rai bele sirkula iha rai-laran hodi fó moris di’ak ba povu.

Xefe estadu fó-sai katak, kada tinan governu aprova orsamentu jerál estadu ho montante boot, maibé orsamentu ne’e sai hotu ba rai-li’ur tanba setór ekonomia iha Timor-Leste seidauk tau importánsia ba produsaun rai-laran.

“Ekonomia la’ós harii hosi leten mak tún mai kraik, maibé hosi kraik mak sa’e ba, katak haree uluk ba buat simples ne’ebé ita bele halo, la’ós dehan ita labele sosa, ita sosa saida mak ita presiza sosa, maibé ita tenke prodús rasik atubele hamriik metin ho ita-nia ain rasik hari ekonomia rasik,” Xefe estadu hateten.

Setór edukasaun

Xefe estadu hateten, estadu, governu no sidadaun hotu-hotu tenke iha devér obrigasaun atu prepara labarik sira-nia futuru ba hetan edukasaun ne’ebé kualidade, nune’e  bele eduka sira moris iha valór sosiál, kulturál, relijiozu, morál atubele sai sidadaun ida di’ak atubele lidera nasaun iha futuru.

Nia dehan, bainhira investe maka’as iha edukasaun, signifika katak povu hotu bele moris ho kondisaun saudável, halo mudansa ba nia-aan, tanba edukasaun  mak forma ema-nia karáter hodi transforma buat-ne’ebé ladi’ak bele sai di’ak iha moris loron-loron.

“Edukasaun mak laiha rai ida-ne’e sei mamuk, povu ida-ne’e sei mate, oinsá mak atu atende problema ne’ebé ita hasoru iha moris loron-loron, oinsá mak ita atu hatene halo tratamentu saúde no hetan alimentasaun di’ak atu fó nia moris vida naruk, entaun edukasaun mak sai baze atu hatene buat hotu-hotu,” nia dehan.

Enkuantu diálogu ne’e, Prezidente Repúblika atu buka hatene problema saida mak komunidade sira iha nível aldeia to’o suku hasoru durante ne’e, atubele hamutuk opiniaun hodi hetan solusaun ida lori pás, estabilidade no moris di’ak ba povu tomak.

Iha diálogu ne’e autoridade munisípiu, postu no autoridade lokál ho komunidade sira aprezenta problema sira kona-ba infrastrutura bázika hanesan eletrisidade, estrada, bee-moos, irrigasaun no seluk tán ba governante sira atu solusiona hodi alkasa objetivu dezenvolvimentu sustentável.

“Problema sira ne’e sai prekupasaun mai ha’u rasik no Parlamentu Nasionál inklui orgaun sira seluk iha kompeténsia atu bele halo fiskalizasaun ba ezekutivu sira-nia servisu ne’e di’ak no aat atubele fó solusaun ba problema espesífiku ne’ebé komunidade sira hasoru,” nia katak.

Jornalista         : Sérgio da Cruz

Editór               : Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!