BOBONRO, 18 janeiru 2022 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) liuhosi Departamentu Reprezentasaun Territoriál Florestál, Planta no Industriál Munisípiu Bobonaro, planeia semana oin sei kuda ai konservasaun hamutuk 500 pés iha rai ektare kilómetru 10, aldeia Fatuk-Boot, suku Leo-lima, postu administrativu Balibo, munisípiu Bobonaro.
Xefe Depratamentu Reprezentasaun Territoriál Florestál, Planta no Industriál, Martinho Bili-Mau, haktuir, iha tinan 2004 liubá parte florestál kuda ai konservasaun ho espésie kakeu hamutuk 200 pés no ai-horis sira-ne’e konsege moris di’ak to’o oras ne’e.
Maibé iha tempu udan fatin ne’e sempre akontese dezastre naturál tanba númeru ai-horis la sufisiente no kuda ho distánsia dook malu.

“Ita-nia planu semana oin kuda ai konservasaun 500 pés, kompostu hosi ai-kakeu, au no ai-horis sira seluk, agora ita-nia estratéjia tenke kuda besik malu ho objetivu atu asegura no redús dezastre ne’ebé durante ne’e sempre akontese iha fatin ne’e,” nia informa ba Agência TATOLI liuhosi telefónika tersa ne’e.
Nia dehan, kuda viveiru konservasaun no sei reforsa mós ho du’ut tipu vitivers iha área refere tanba kada tinan akontese dezastre naturál halo rai halai monu taka metin estrada nasional diresaun Dili ba Maliana.
“Ita presiza kuda ai-horis no kuda duut vitivers iha rai ninin, atubele sátan konstrusaun sivíl ne’ebé obra halo ne’e ho materiál lokál, nune’e udan mai rai nia forsa iha, labele fó ameasa beibeik atu rai ne’e monu beibeik,” nia esplika.
Programa kuda ai-horis ho du’ut vitivers ne’e sei envolve mós autoridade postu no lider lokál sira, komunidade suku ne’e no sei mobiliza mós estudante na’in-600 ne’ebé hamahan iha Uniaun Nasionál Eskuteiru Timor-leste (UNETL).
Jornalista : Sérgio da Cruz
Editór : Evaristo Soares Martins




