iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Sekretariadu OMK realiza konsulta públika ba funsionáriu SERVE, I.P

Sekretariadu OMK realiza konsulta públika ba funsionáriu SERVE, I.P

Logotipu Organizasaun Mundiál Komérsiu. Imajen/Espesiál

DILI, 26 agostu 2022 (TATOLI)–Sekretariadu Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ne’ebe tutela iha Unidade Organizasaun Mundiál Komérsiu hosi Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), sesta ne’e, realiza konsulta públika no koordenasaun kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste ba OMK ba funsionáriu Servisu Rejistrasaun no Verifikasaun Emprezariál, Institutu Públiku (SERVE, I.P).

Diretór Ezekutivu SERVE, I.P, Florêncio Sanches, hateten, atividade ne’e nu’udar parte integradu hodi hamosu konfiansa públiku ba prosesu adezaun Timor-Leste ba OMK ne’ebé hatudu avansu signifikativu haktuir hosi roteiru indikativu.

“SERVE, I.P hola parte iha enkontru ida-ne’e tanba iha despaixu hosi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, ne’ebé temi instituisaun ne’e tenki sai membru ba ekipa traballu ida-ne’e, tanba ne’e sai membru ekipa traballu presiza divulga ba funsionáriu hotu katak importánsia adezaun Timor-Leste ba OMK ne’e importante tebes, nune’e funsionáriu sira bele iha koñesimentu,” Diretór Ezekutivu relata iha ámbitu atividade iha salaun Delta Nova.

Notísia relevante: MKAE atualiza ba Xefe Estadu prosesu adezaun TL ba OMK

Kompromisu Governu Timor-Leste iha prosesu ne’e hatudu liuhosi vontade tomak ne’ebé realiza ona reuniaun grupu traballu dahuluk iha loron 20 outubru 2020, daruak iha loron 29 jullu 2021 no datoluk iha loron 29 abril 2022.

Nia dehan, iha buat rua ne’ebé importante atu funsionáriu sira hatene hodi bele tau hanoin hamutuk hodi adere ba organizasaun mundiál ne’e, hanesan tenki manán iha área polítiku.

Nune’e, politikamente Timor-Leste tenki manán, katak hakarak ka lakohi nasaun kiik ida hanesan Timor-Leste bele sai membru OMK ne’e hanesan previléju boot tebes. Aleinde ne’e SERVE mós presiza fó hatene ba nia funsionáriu sira katak ninia área ekonómiku nian.

“Área ekonómiku ne’e importante tebes tanba ho nasaun ne’ebé ho abitante millaun 1,3 de’it labele prodús ninia produtu rasik, se ita-nia produtu ruma bele lori ba país membru OMK nian. Ema balun hateten katak benefísiu saida loos mak Timor-Leste hetan bainhira adere ba OMK, atu dehan benefísiu boot tebes, politikamente mundu tomak hatene Timor mós bele sai Estadu membru ba organizasaun boot ida defisíl tebes, ekonómikamente loos duni, ita iha produtu balun ne’ebé ita prodús bele hakat liuhosi fronteira,” nia esplika.

Diretór rekoñese, sei iha dezafiu tanba setór privadu sira ne’ebé sai autór prinsipál ba iha komersiál rai-laran seidauk preparadu tanba durante ne’e setór privadu sira depedénsia totalmente Orsamentu Jerál Estadu, kompara ho país sira seluk laiha ona.

“SERVE iha papél eduka neneik hodi setór privadu sira hadook-an hosi depedénsia ba Orsamentu Jerál Estadu. Tanba ne’e, sai membru ba OMK importante tebes ba dezenvolvimentu nasaun nian, tanba realidade hatudu katak nasaun balun ne’ebé seidauk membru OMK investimentu zero hafoin adere tiha investimentu sa’e kuaze 52%,” nia tenik.

Daudaun Governu Timor-Leste liuhosi Xefe Negosiadór no atuál Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral ho nia komitiva prepara hodi kuntinua partisipa iha reuniaun grupu traballu dahaat, ne’ebé tuir kalendáriu hosi Sekretariadu OMK iha Jenebra sei realiza iha setembru 2022.

Nune’e, reuniaun grupu traballu dahaat sei sai momentu di’ak ba Timor-Leste hodi demonstra hatudu kompromisu ba país membru OMK sira seluk kona-ba prontidaun ba adezaun.

Antes ne’e, MKAE realiza reuniaun datoluk ho komisaun interminiteriál adezaun Timor-Leste ba OMK iha loron 04 abril hodi fó apresiasaun ba serbisu ekipa téknika ne’ebé aprezenta dokumentu molok aprezenta ba Konsellu Ministru no lori aprezenta iha reuniaun grupu traballu iha Jenebra iha loron 29 abril.

Durante ne’e Timor-Leste hamutuk ho país 22 seluk sai observadór hodi akompaña prosesu no kumpre rekezitu hodi sai membru hanesan ho nasaun 164 sira seluk.

Hanesan país observadór, Governu estabelese grupu traballu ba OMK hanesan komité traballu hodi halo preparasaun, negosiasaun, prienxe rekezitu no tuir enkontru koordenasaun ho Estadu membru.

Adezaun ba organizasaun mundiál ne’e ho hanoin ida katak Governu bele halo parseria ho setór privadu nasionál no internasionál atu loke kampu traballu ba timor-oan.

OMK hanesan organizasaun ne’ebé regula komérsiu entre país sira ho objetivu atu garante katak atividade komersiál hotu la’o ho forma fasil, livre, previzível no posível.

Jornalista   : Antónia Gusmão

Editora       : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!