iklan

HEADLINE, SAÚDE

OMS: kazu tuberkoluze hahú menus iha Timor-Leste

OMS: kazu tuberkoluze hahú menus iha Timor-Leste

Ilustrasaun moras TBC. Imajen espesiál

DILI, 10 novembru 2022 (TATOLI)— Organizasaun Saúde Munidál (OMS) publika ona relatóriu kona-ba kazu ka insidénsia tuberkoluze (TB) iha Timor-Leste hahú tuun ka redusaun  iha tinan 2021.

“Kazu ka insidénsia tuberkoluze iha nasaun ne’e estajente ona iha 498 kada populasaun 100,000 iha tinan barak liu ba, maibé iha 2021, insidénsia TB tuun 2.4% ba 486 kada populasaun 100,000”, hatete Reprezentante Organizasaun Munidál Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur liuhosi komunikadu ne’ebé Agência TATOLI asesu, kinta ne’e.

Relatóriu ne’e mós subliña tendénsia pozitivu rua seluk iha Timor-Leste ne’e rejista ona taxa susesu 91% iha tratamentu TB no kobertura ba teste ho uzu diagnóstiku lalais iha tempu diagnóstiku, sa’e ba 32%. Kompara ho taxa susesu tratamentu tinan 2019 nian ne’ebé iha 88% no kobertura ba teste ne’ebé iha 11%.

Atu kombate TB, nasaun ne’e halo ona intervensaun oioin inklui detesaun no tratamentu sedu no introdusaun fasilidade diagnóstiku ne’ebé di’ak ba ema hotu.

Timor-Leste halo ona tranzisaun ba diagnóstiku TB ne’ebé di’ak liu hanesan GeneXpert, ne’ebé mak bele teste molekulár ba TB. Nasaun ne’e mós hadi’a ona prevensaun TB liuhusi kampaña boot kona-ba tratamentu profilaxia ba labarik no ema adultu sira.

Iha tinan 2021, númeru ema ne’ebé halo tratamentu TB profilaxia sa’e besik 15% kompara ho tinan 2020. Ho apoiu tékniku hosi OMS Timor-Leste, Ministériu Saúde mós foka liu ba hasa’e konsiénsia kona-ba moras ne’e iha komunidade, atu nune’e kazu hotu-hotu bele deteta no hetan tratamentu.

Foin lalais ne’e, OMS, halo parseria ho Fundu Globál, introdús ona “ TB diagnóstiku móvel” hodi hakbesik liután diagnóstiku TB ba ema hotu no ajuda hamenus taxa insidénsia. Kareta (TB diagnóstiku móvel) ne’e iha ona X-ray digitál no teste TruNat ba TB, teste molekular ida-ne’ebé bele diagnósa TB iha oras ida nia laran no mós teste rezisténsia ba ai-moruk refampisina. Kareta ne’e mós iha instalasaun fasilidade rejistu médiku eletróniku ida-ne’ebé sinkroniza ho Intelligence Artificial hodi lee filme dijitál ba X-ray sira.

TB kauza husi mikobaktériu tuberkuloze, no ne’e dala barak liu afeta pulmaun. TB da’et liuhusi anin bainhira ema ho tuberkuloza me’ar, fani, ka tafui-kabeen. Ema ida bele hetan infesaun liuhusi dada iis ho mikróbiu balu deit.

Fatór risku lubuk ida no kondisaun médiku sira hanesan HIV, diabetes, mánutrisaun, tabaku, no uzu substánsia sira mak determina kazu TB no ninia rezultadu sira.

Iha tinan 2021, peskiza ida kona-ba avaliasaun vulnerabilidade ba TB ne’ebé hala’o iha Timor-Leste ho asisténsia téknika husi OMS hatudu katak mánutrisaun no fuma tabaku sai hanesan fatór vulnerabilidade prinsipál ne’ebé kontribui ba moras ne‘e. Rezultadu hirak-ne’e reflete rezultadu husi Relatóiu Globál kona-ba TB iha tinan 2022, ne’ebé hatudu katak má nutrisaun no fuma sai hanesan fatór boot ba TB iha Timor-Leste.

OMS suporta ona nasaun ne’e hodi kombate má nutrisaun no kontrolu uzu tabaku liuhusi advokásia no sentru hapara fuma. Esforsu hirak-ne’e la’os de’it ba TB, ne’ebé mak konsidera hanesan moras hada’et, maibé mós ba moras oioin ne’ebé mak la hadaet

Haktuir relatóriu TB globál katak, estimasaun ema iha mundu hamutuk millaun 10.6 maka hetan moras TB iha tinan 2021, sa’e ba 4.5% husi 2020. Klaru tebes katak Pandemia COVID-19 halo susar duni atu diagnosa no halo tratamentu.

“Rezultadu sira husi relatóriu globál kona-ba TB ne’e enkoraja tebes, maibé ita hotu presiza haka’as an liután atu alkansa objetivu atu hapara TB kompletamente, buka fali kazu TB ne’ebé lakon liuhusi aprosimasaun integradu ida ba prestasaun atendimentu saúde nian,” Ministra Saúde Odete Maria Freitas Belo, dehan.

“Pandemia ne’e fó oportunidade oioin ba ami atu harii kapasidade no hadi’a ami-nia intervensaun sira husi baze. Hamutuk ho Saúde na Familía, lisaun aprende sira-ne’e sei iha impaktu pozitivu ba TB no asuntu saúde públika sira seluk iha futuru mai”.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!