DILI, 10 dezembru 2022 (TATOL)-Governu liuhosi Ministériu Justisa (MJ) atribui ona sertifikadu rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika igreja Katólika iha Timor-Leste inklui instituisaun euklisistíka sira seluk.
“Ohin ne’e ita halo serimónia atribuisaun sertifikadu estatutu personalidade jurídika públika kreda Katólika iha Timor-Leste liuliu fó rekoñesimentu ba ezisténsia estatutu personalidade jurídika Dioeseze, Paroku no Ekliziástika sira seluk tuir konkordata ita asina ona, tuir konkordata ne’ebé maka Estadu Timor-Leste asina ona ho Estadu Santa Sé,” Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hateten, iha ámbitu atribuisaun rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika ba igreja Katólika inklui instituisaun Ekliziástika seluk ne’ebé maka hala’o iha Salaun Dom Bosco Comoro, sábadu ne’e.
Tanba tuir konkordata ne’ebé Governu asina ona ho Santa Sé, nune’e Parlamentu Nasionál ratifika liuhosi rezolusaun númeru 18/2015, 11 novembru.
Iha artigu 4 to’o 12 iha pontu importante hosi akordu ne’e ejize katak Estadu Timor-Leste tenke rekoñese estatutu personaidade jurídika públika igreja Katólika tuir direitu Kanonika.
“Iha oitavu Governu Kontitusinál hahú polítika hodi implementa artigu ida ne’e , nune’e reprezentante Vatikanu iha Timor-Leste, reprezentante Konferénsia Episkopál Timorense (CET, sigla portugés) hahú halo reuniaun ho Ministériu Justisa, ko’alia kona-ba kestaun ne’e,” Ministru Justisa, Tiago Sarmento dehan.
Nune’e Ministériu Justisa, tuir governante ne’e, ho nia ekipa konvoka enkontru hodi ko’alia kona-ba sertifikasaun rekoñesimentu Estatutu Personalidade Igreja Katólika iha Timor-Leste, maibé iha loron 20 nia laran la hetan solusaun tanba nia fukun ne’e sira nia estatutu personalidade ne’e espesiál tuir akordu konkordata ne’ebé maka asina ona.
“Ministériu Justisa mós hatun nian despaixu hodi trata lalais ba asuntu ida ne’e. Ho nune’e, Ministériu Justisa halo nia ekipa kompostu hosi notariadu halo kedan koordenasaun ho parte Konferénsia Episkopál Timorense (CET) ne’ebé hosi reprezentamte Santa Sé iha Timor-Leste hodi submete dokumentu sira kona-ba estatutu Dioseze no parokia siranian inklui Ekliziástika sira seluk atu hahú halo sertifikasaun estatutu personalidade jurídika,” Governante ne’e afirma.
Tanba sertifikasaun rekonesementu estatutu personalidade jurídika kreda Katólika ne’e la’ós baibain hanesan organizasaun seluk , maibé ida ne’e regula ho lei ka kokordata espesiál tuir natureza konkordata nian.
“Tanbane’e, iha fulan ida ne’e, bainhira Ministériu Justisa konklui prosesu sertifikasaun estatutu ba personalidade jurídika ba igreja iha Timor-Leste, ha’u deside aprezenta iha Konsellu-ministru no Konsellu-ministru aseita fó atribuisaun sertifikasaun rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika públika konferyensia episkopál timorense, Dioseze, Parokia, inklui organizasaun ekliziástika sira seluk iha Timor-Leste,” MJ Tiago Amaral Sarmento akresenta.
“ Antes atu atribui sertifikadu rekoñesimentu ne’e ita analiza hotu ona katak ida ne’e la kontra le normas regulmentu ne’ebé maka iha inklui konstitusaun,”tenik tán.
Nia dehan ho rekonesimentu estatutu personalidade juridiku ba greja katolika ida ne’e ne’e greja katolika bele ezerse libre tuir misaun no exersisiu públiku inklui atividade sira tuir artigu sira iha kokordata haruka.
Governante ne’e hateten, hafoin Governu sertifika tiha estatutu personalidade jurídika igreja Katólika, Ministeriu Justisa sei halo rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika ba propriatáriu sira liliu rai no propriadade igreja nian tuir konkordata.
Ministru Justisa Tiago Amaral Sarmento, agradese ba pesoál tomak Ministériu Justisa no CET ne’ebé serbisu hamutuk ho di’ak tebes durante fulan tolu hodi fornese dokumentu nune’e ohin bele realiza sertifikasaun rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika ba igreja Katólika iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Santa Sé iha Timor-Leste Nunsiatura Apostólika, Monseñór Marco Sprizzi, hateten, sertifikasaun rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika ba igreja Katólika inklui ba iha institusaun Ekliziástika sira seluk iha Timor-Leste ne’e importante tanba baze ba iha lei direitu Kanonika nia la’ós konstituisaun.
“Akordu konkordata ne’e ejize katak Estadu Timor-Leste tenke rekoñese estatutu personalidade jurídika públika Igreja Katólika tuir direitu Kanonika, la’ós tanba konstituisaun RDTL,” Nia dehan.
Nune’e mós Sua Eminénsia Dom Virgílio Kardiál do Carmo da Silva apresia esforsu governu nian ne’ebé maka fó ona rekoñesimentu personalidade jurídika ba igreja Katólika no instituisaun ekleziástika sira seluk iha Timor-Leste.
“Estadu Timor-Leste rekoñese buat furak no buat hotu ne’ebé uma kreda iha tempu uluk halo ita mós tenke hatutan buat ne’ebé maka iha ho resposablidade,” Nia afirma.
Entertantu, serimonia atribuisaun sertifikadu rekoñesimentu estatutu personalidade jurídika ba igreja Katólika no instituisaun Ekliziástika iha Timor-Leste marka prezensa Ministru Justisa Tiago Amaral Sarmento, Reprezentante Santa Sé iha Timor-Leste, Nunsiatura Apostólika, Monseñór Marco Sprizzi, Sua Eminénsia Dom Virgílio Kardiál do Carmo da Silva, Prezidente Konferénsia Episkopál Timorense, Dom Norberto do Amaral, Jenerál Lere, Eis Prevedór Direitus Humanu no Justisa, Silveiro Pinto, Padre no Madre sira.
Jornalista: Natalino Costa
Editór : Rafael Ximenes de A. Belo