iklan

NASIONÁL, EDUKASAUN, DILI, HEADLINE

Ministru Longuinhos husu IESPP hotu atu apoiu prosesu salvaguarda tais TL

Ministru Longuinhos husu IESPP hotu atu apoiu prosesu salvaguarda tais TL

Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 13 dezembru 2022 (TATOLI) – Ministru Ensinu Superiór, Siénsia Kultura (MESSK), Longuinhos dos Santos, husu ba reitór sira iha instituisaun ensinu superior públiku no privadu (IESPP) atu apoia prosesu salvaguarda tais nu’udar patrimóniu kultura Timor-Leste nian.

“Ha’u hakarak lansa apelu ida ba magnífiku reitór sira, ne’ebé marka prezensa iha-ne’e, atu nune’e, instituisaun ensinu superiór sira bele mós fó apoiu ba prosesu salvaguarda Tais. Liuliu hala’ o serbisu akadémiku sira, tanba atividade extra kurrikulár iha dezenvolvimentu projetu serbisu ba komunidade no sensibilizasaun ba ita-nia estudante sira kona-ba importánsia atu prezerva tais hanesan patrimóniu kulturál,” Longuinhos dos Santos hato’o asuntu ne’e iha serimónia aniversáriu dahuluk ba loron tais ne’ebé realiza iha Sentro Konvensaun Dili, tersa ne’e.

Nia dehan, tais TL iha papél importante ida, ba kultura rain timor nian tanba povu uza tais iha serimónia hanesan omenajen, festa no rituál relijiozu sira, hodi selebra mudansa kona-ba etapa oioin moris nian, hosi ema ida-idak moris, kazamentu no hakoi-mate, iha rituál tradisionál sira no mós iha serimónia troka prezente entre membru komunidade sira.

“Bainhira ita promove tais, ita promove mós prezervasaun identidade kulturál ita-nia povu nian, hasa’e rendimentu familiár hosi ema badinas soru tais sira nian hodi hakbiit ekonomia uma laran, no asegura futuru ida metin liu, ba ita-nia nasaun, liuhosi dezenvolvimentu kultura, tanba kultura forte, nasaun metin. Ho nune’e ha’u hakarak apelu ba ema hotu ne’ebé mak marka prezensa iha-ne’e, tenke uza tais iha serimónia ofisiál sira hanesan símbolu ita-nia identidade kulturál,” nia katak.

Tanba aban, loron-14 fulan-dezembru, nasaun TL sei selebra aniversáriu dahuluk ba Loron Nasionál Tais nian, data ne’ebé Parlamentu Nasionál hatuur ona, liuhusi Rezolusaun númeru 02/2022, iha loron-26 fulan-janeiru.

Governu mós, liuhusi rezolusaun númeru 16/2022, iha loron-6 fulan abríl, determina ona katak Loron Nasionál Tais nian tenke selebra ho realizasaun atividade relevante sira.

Iha fulan-abríl tinan-2019, harii tiha deklarasaun entendimentu ida atu hala’o serbisu hamutuk, liuhosi kriasaun Komité Nasionál ba Patrimóniu Kulturál Imateriál Timor-Leste nian. Komité ne’e dezenvolve atividade konsulta públika oin-oin ho “Soru-na’in”, autoridade lokál no munisipál sira, grupu no ema relevante sira iha territóriu nasionál, hodi diskute kona-ba prosesu rejistu tais nian iha UNESCO no sei halo mós revizaun oioin kona-bá Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

“Ita tenke iha konsiénsia katak, rekoñesimentu hosi UNESCO mak integra tais iha lista ba patrimóniu kulturál imateriál ne’ebé presiza urjente atu salvaguarda, ne’e sai hanesan pasu ida-ne’ebé pozitivu tebes hodi reforsa ita-nia identidade kulturál,” nia tenik.

Presiza promove formasaun kona-ba vestuáriu (roupa) no kór naturál iha kada munisípiu Promove kompetisaun “Soru-Tais” ba foin sa’e sira dezenvolve sistema sertifikasaun ba tais promove formasaun kona-ba potensialidade tais hanesan produtu hodi halo negósiu.  Asaun hirak-ne’e hotu sei iha papél importante atu promove prezervasaun tais.

Tanba ne’e presiza kria sinerjia no serbisu hamutuk ho entidade relevante públika no privada no mós parseiru dezenvolvimentu sira, atubele atinje objetivu ida, maka, garante hodi salvaguarda tais hanesan Patrimóniu kulturál imateriál.

“Ha’u mós hakarak hato’o agradesimentu espesiál ida ba reprezentante sira hosi korpu diplomátiku no parseiru dezenvolvimentu sira-ne’ebé marka prezensa, hodi sempre kontribui ba fortalesimentu setór kultura iha ita-nia nasaun,” governante ne’e agradese.

Jornalista: Tomé Amado

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!