iklan

DILI, POLÍTIKA

PN ratifika konvensaun alterasaun klimátika

PN ratifika konvensaun alterasaun klimátika

Imajen/Mídia PR.

DILI, 09 janeiru 2023 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN) liuhosi reuniaun plenária, segunda ne’e, aprova rezolusaun númeru 22/V/4a-ratifika emenda Doha protokólu Quito konvensaun-kuadru Nasaun Unida kona-ba alterasaun klimátika.

Notísia Relevante: SEA-UE prepara dokumentu submete ba konvensaun mudansa klimátika

“Rezultadu votasaun a-favór 36, kontra no abstensaun 0, nune’e rezolusaun númeru 22/V/4a-ratifika emenda Doha protokólu Quito konvensaun-kuadru Nasaun Unida kona-ba alterasaun klimátika aprovadu,” Prezidente PN interinu no atuál Vise Prezidente PN, Maria Angelina Sarmento, hateten iha sala plenária PN.

Tuir relatóriu paresér hosi komisaun B trata asuntu Negósiu Estranjeiru ho Defeza no Seguransa PPR  númeru 22/V/4a-ratifika emenda Doha protokólu Quito konvensaun-kuadru Nasaun Unida kona-ba alterasaun klimátika ne’e kumpre ona iha jeneralidade, rekezitu formál, konstituisionál, legál no rejimentál kondisaun apresia iha plenária hodi bele ratifika.

Komisaun mós hasai nia konkluzaun katak prezente instrumentu internasionál ne’e konkretiza perspektiva komún alarga maiória Estadu afetu ‘Konvensaun kuadru Nasaun Unida kona-ba mudansa klimátika’ pakote foun medida polítika kria períodu daruak kompromisu ba protókolu Kyoto (2-13-2020), akordu klimátiku obriga nasaun dezenvolvimentu redús emisaun gás-estufa.

Ho sentidu ne’e, komisaun aprezenta rekomendasaun pontu lima hanesan atu ratifika prezente ‘Emenda Doha’ ba ‘Protókolu Kyoto’, estabelese krusiál períodu daruak kompromisu redusaun emisaun, ho objetivu vinkulativu ba nasaun dezenvolvidu no ekonómiku iha tranzisaun, ho ida ne’e RDTL vinkula títulu voluntáriu determina defeza posizaun exemplár iha komunidade internasionál.

Avalia eventual ratifikasaun ‘Emenda Kigali konvensaun Viena ba protesaun kamada ozonu no protókolu montereal ba redusaun substánsia empobrecem kamada ozonu’, ho konformidade rekomendasaun Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA).

Kapasita misaun rekolla no transmisaun dadus klimátiku, ba parte Governu, relasiona ho agrikultura respetiva análiza potensiál uzu solo, produsaun  agríkola no respetiva tendénsia produsaun hanesan jere, mantein no kapasita estasaun agrometeorolojia ho nia sistema alerta antesipa.

Jere erosaun kosteira no adaptasaun súbida nível iha tasi no proteje ekosistema akuátiku kontra impaktu alterasaun klimátiku, variabilidade klimátika no nia risku, estabelese programa reflorestasaun no konservasaun fauna no flora, ho konsiderasaun espesiál básia idrográfiku.

Ikus liu, dezenvolve polítika no programa iha setór pekuária ba prevene no eradika kualkér tipu moras, alterasaun klimátika.

Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA), Deometro Amaral de Carvalho, hateten defende aplikasaun polítika komun kombate alterasaun klimátiku, hosi ne’e Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) sempre defende pozisaun exemplár.

“Iha komplementu, perspektiva governamentál firma vínkulu ida perante períodu foun kontrolu emisaun, ho ida-ne’e nesesidade ida ba RDTL ratifika,” haktuir relatóriu paresér komisaun B.

SEA partila krusiál relevánsia ba Timor-Leste ‘Emenda Kigali protólu montreal’ aprova iha 2016, instrumentu internasionál kona-ba kontrolu idroflukarbonu (HFCs), uza iha sistema refrijerasaun o kondisionadu, matéira krusiál no diretamente imposta sosiedade timorense iha ninia normál loro-loron.

Iha ámbitu ne’e, SEA partilla komunidade sientífika klasifika HFCs hanesan pakote gás efeitu estuda ho potensiál aas agrava akesimentu globál, nune’e rejista nota rekomendasaun ratifikasaun respetiva emenda.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!