iklan

INTERNASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Governu lansa relatóriu VNR ‘Ema nu’udar sentru ba dezenvolvimentu’

Governu lansa relatóriu VNR ‘Ema nu’udar sentru ba dezenvolvimentu’

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruka, akompaña husi membru Governu sira hasai foto hamutuk ho parseiru no sosiedade sivil sira iha lansamentu relatóriu sobre Revizaun Nasionál Voluntáriu, ne’ebé organiza husi ANAPMA. Imajen/TATOLI

DILI, 03 fevereiru 2023 (TATOLI) – Governu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira lansa relatóriu sobre Revizaun Nasionál Voluntáriu (VNR, sigla inglés) ho tópiku “ Ema nu’udar sentru ba dezenvolvimentu sustentavel”.

Ministru Presidénsia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães, afirma lasamentu relatóriu  VNR ba Objetivu Dezenvolvimentu Nasionál (ODS) hanesan pasu importante ida, tanba ne’e kontinuasaun hosi aprezentasaun dahuluk ne’ebé Timor-Leste halo iha 2019.

“Prosesu VNR importante mak taxa partisipasaun iha setór hothotu atu nune’e bele halo reflesaun kle’an no kona-ba ita-nian andamentu sira durante ne’e, liuliu esforsu atu atinje ODS”, Fidélis Magalhães, dehan iha konferénsia imprensa, iha Ministériu Finansa, sesta ne’e.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidélis Magalhães. Imajen/Tatoli

Relatóriu ne’e sei uza iha futuru mai hodi guia Timor-Leste nia prosesu sira ba dezenvolvimentu no polítika sira. Dokumentu ida ne’e sei kontribui mós ba Governu ne’ebé mai atu garante katak país kontinua investe iha ema nia moris di’ak hodi atinje dezenvolvimentu ida adekuadu.

Ezekutivu konsidera katak tempu to’o ona atu prepara VNR daruak, tanba país ne’ e sai ona husi pandemia covid-19 no halo avaliasaun médiu prazu ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu. Tema ba segundu VNR nian mak “Ema nu’udar Sentru ba Dezenvolvimentu Sustentável”, katak sei la husik ema ida hela iha kotuk.

“Ida ne’e la’o tuir Governu nia prioridade no polítika sira. Rezultadu sira husi VNR ne’ e sei aprezenta iha Fórum Politiku Nivel Aas iha Nova lorke, iha fulan-jullu tinan 2023, ne’ebé sei partisipa husi nasaun 42”.

Dezenvolvimentu relatoriu VNR daruak nian maka jere hela husi Komisaun Koordenasaun Téknika ida ne’ebé estabelese ona iha Rezolusaun Governu nian, iha outubru 2022. Komisaun ne’e kompostu husi membru na’in-15 husi instituisaun públika sira, sosiedade sivíl, akadémika no setór privadu, organiza ona ho susesu konsulta nasionál kona-ba mensajen xave daruak VNR nian, progresu no kontrariedade iha implementasaun ODS no prioridade sira ba Timor-Leste.

“Objetivu prinsipál husi konsulta ho parte interesada nasionál nian mak atu fó oportunidade ba sira atu forma kestaun xave sira no mensajen sira husi relatóriu VNR nian ba daruak. Atu revee progresu no dezafiu sira husi ODS no identifika dalan sira hodi aselera implementasaun”, referiu.

Notísia relevante: Governu kria komisaun koordenasaun téknika elabora relatóriu daruak RNV

Konsulta nasionál ne’e hetan apoiu husi Nasaun Unida iha Timor-Leste no halo parte ba engajamentu no konsulta ho parte interesada sira ne’ebé sei realiza ho alvu inklui grupu sira ne’ebé iha reprezentasaun menus.

Koordenador Rezidente ONU nian iha Timor-Leste, Funmi Balogun, hatete VNR ne’e prosesu ida ne’ebé inkluzivu, partisipativu no transparente bazeia ba evidénsia no fó dalan ba nasaun atu prodús lisaun, solusaun no kompromisu sira ne ebé konkretu hodi aselera implementasaun ODS nian.

“Importante katak Timor-Leste bele halo diskusaun nakloke ne’ebé envolve parte interessada barak iha sala ida ne’ebé reflete realizasaun demokratika nasaun nian ne’ebé foka liu ba partisipasaun ema nian iha nivel polítika hotu-hotu iha Timor-Leste. Rezultadu VNR nian tenke uza iha tempu ida ne’e husi parte interesada sira hotu tanba relatóriu ne’e bazeia ba evidénsia no foka ba ema”, nia afirma.

Koordenadora Ajénsia Nasionál Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun (ANAPMA), Brígida Soares, salienta katak koalia kona-ba progresu ne’ebé hala’o ona atu identifika tema prinsipál sira husi VNR ho tema ‘Ema nu’udar sentru dezenvolvimentu sustentavel’. Ida ne’ebé foku husi kontestu sira iha segundu VNR tenke dezenvolve istória no lisaun sira ne ebé aprende husi relatóriu dahuluk, hanesan dezenvolvimentu sustentável ba ema mak rekomendasaun prinsipál ida hosi VNR dahuluk iha 2019.

“Iha fulan-novembru, Sekretariadu VRN hala’o levantamentu ba parte interesada sira, iha ne ‘ebé maioria partisipante sira propoin tópiku mak Investe iha kapitál umanu nu’udar prioridade dezenvolvimentu. Hafoin halo tiha diskusaun iha sorumutu ho komisaun VRN nian, propoin ona ba Konsellu Ministru, iha loron 02 dezembru 2022, no hetan ona aprovasaun. Tema ida ne’e sei ajuda orienta pergunta no prioridade xave sira ne ebé sei hato’o iha relatóriu VRN”, nia haktuir.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2019/06/05/konsellu-ministru-analiza-relatoriu-final-vnr/

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!