Top

TIC Timor sei kria sistema dijitál identidade únika iha Timor-Leste

Koordenadór komunikasaun Interinu, Identidade Úniku (IDÚ)-TIC Timor, Diogo de Jesus Carvalho, hala'o sosializasaun kona-ba sistema Identidade Úniku (IDÚ) ba estudante Institute Of Bisiness (IOB, iha salaun IOB-Fomentu Dili, tersa (07/03). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 08 marsu 2023 (TATOLI)–Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun Timor, Institutu Públiku (TIC Timor, I.P) sei kria sistema dijitalizasaun kona-ba identidade únika ne’ebé sei interligasaun ho instituisaun públiku no privadu sira atu verifika ho auténtiku dadus ida loloos kona-ba ema sira iha Timor-Leste.

Koordenadór komunikasaun interinu identidade úniku TIC Timor, I.P, Diogo de Jesus Carvalho, hateten sistema dijitál identidade únika ne’ebé TIC Timor sei kria ne’e atu halo verifikasaun auténtika ba identidade ema ida-nian, hodi nune’e bele responde ba preokupasaun iha públiku kona-ba ema ida-nia identidade kona-ba ema-ne’e mak sé.

“Identidade únika ne’e mak ita kria ona primeiru pasu mak ita sei hatuur sistema ida hodi hahú halo ona rejista masa ba ema hotu iha Timor, tantu timoroan no ema estranjeiru sira-ne’ebé iha Timo. Ita sei hahú rejista hosi bebé to’o ferik-katuas sira, inklui ema estranjeiru ne’ebé laiha identidade no ema sira-ne’ebé refujiadu, Nune’e, ita bele hetan dadus ida ho lolooos, ema hira ona mak iha timor ne’e,” Diogo hateten ba Agência Tatoli iha Kampus IoB, kuarta ne’e.

Identidade úniku ne’e, TIC Timor, I.P sei kria Sistema dijitál identidade úniku ne’ebé iha interligasaun  iha Instituisaun Públiku no privadu sira.

Maibé, nia dehan, prezensa sistema identidade únika ne’e laloos ho intensaun atu troka fali dokumentu importante sira seluk hanesan Billete identidade, kartaun eleitorál no passaporte sira, prezensa identidade únika ne’e atu halo verifikasaun ho auténtiku ema ida-ninia identidade katak ema ne’e mak ne’e duni ka nia uza fali ema seluk ninia identidade hodi benefisia fali nia-an.

Tuir nia, bainhira atu hakarak ba to’o kriasaun sistema dijitál identidade únika ne’e, hahú agora planu sira-ne’e tama ona iha prosesu konkursu públiku iha aprovizionamentu no hein katak bele iha kompañia balun mak interrese atu aplika (apply), hodi nune’e iha tempu badak bele implementa ona sistema identidade únika ne’e.

Bainhira iha ona kompañia manan-na’in ida iha konkursu públiku ne’e, nia dehan, ida-ne’e bele garante ona katak sistema ne’e bele realiza ona.

Prezensa identidade únika ne’e bele responde ba preokupasaun sira hanesan oinsá atu hamenus kustu administrativu sira no bele minimiza tempu hodi trata dokumentu sira, no atu estabelese fundamentu ida ba Governu Eletróniku inklui sistema dijitál sira seluk hodi fasilita servisu sira iha setór privadu no instituisaun Governu nian.

Liuliu, nia dehan, atu fasilita Governu hodi bele iha planu di’ak ida bainhira implementasaun programa hodi benefisia ba ema hotu no bele hamenus fraude no duplikasaun dadus mate klamar sira, tanba planu no kriasaun sistema dijital identidade únika ne’e bazeia ba konstituisaun RDTL númeru 38 kona-ba direitu no limite kolesaun de dadus pesoál sira.

Nune’e mós, sei kria lei krime sibernétiku cybernetika, protesaun de dadus no lei privasidade sira-ne’e sei iha ezbosu nia laran, hein katak bele finaliza lalais atu nune’e bele responde ba preokupasaun sira-ne’e.

Jornalista : Tomé Amado

Editór       : Cancio Xiemenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!