OÉ-CUSSE 25 marsu 2023 (TATOLI) – Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, husu ba komunidade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), atu kontinua hametin relasaun amizade iha liña fronteira entre Nusa Tenggara Timur (NTT).
“Primeiru ha’u fó agradese no parabéns ba imi Oé-Cusse, imi kontribui maka’as ba nasaun tomak ho dame iha rai ida-ne’e, ha’u husu mantein ida-ne’e, kontinua hametin relasaun ho viziñu sorin balun. Labele husik problema ruma ba rai iha liña fronteira depois instabiliza fali nasaun entre komunidade,” Xefe Estadu hato’o nia apelu ne’e iha otél Ambenu Oé-Cusse, sesta ne’e.
Oé-Cusse sei hetan movimentu bo’ot tanba iha ona infraestrutura di’ak kualidade iha rai ida-ne’e, aeroportu, estrada, eletrisidade ba oin ita haree, bele muda eletrisidade ba reliuvam ladún problema tanba rai ki’ik-oan bele muda, Oé-Cusse bele sai modelu ida ba rilium.
“Ha’u hanoin bele, Oé-Cusse ba oin sei haree atu ko’alia ho rai-bo’ot balun para bele halo saida de’it, sira hakarak bele halo ne’e, sira mak mai Oé-Cusse de’it, sira hatete, atu transforma Oé-Cusse 100% liu-liu ba enerjia, entaun ita sei haree ida-ne’e, tanba atu hametin dezenvolvimentu tenki hametin dame,” nia afirma.
Xefe Estadu orgullu tanba Timor-Leste laiha tensaun ba relijioza, maibé tensaun polítika sei eziste maibé konfrontasaun idea iha nasaun demokrátiku nia laran, ne’e normál.
“Maibé ita fiar Oé-Cusse kontinua kaer-maetin kultura hanesan Atoni, hatene respeita no kontribui ba konstrusaun Estadu ne’e. Uluk ha’u mai vizita, imi-nia rai abandonadu infraestrutura menús, agora imi tenki kontenti tanba Konstituisaun define ona Oé-Cusse no Atauru mak hetan tratamentu espesiál,” Xefe Estadu fó hanoin.
Maske nune’e, persiza serbisu hamutuk ho entidade hotu ne’eb’e eziste iha rejiaun nia laran, kontribui idea, hodi hatutan mehi ne’ebé Estadu Timor-Leste tau ona ba imi Oé-Cusse, bele la’o ho di’ak no sustentabilidade iha futuru.
Jornalista : Abílio Elo Nini
Editór : Rafael Ximenes de A. Belo




