DILI, 01 juñu 2023 (TATOLI)—Prezidente Komisaun Nasionál Kontra Traballu Infantil (CNCTI), Aciceto Leto Soro, hateten atu implementa projetu-lei protesaun ba labarik ne’ebé Parlamentu Nasionál aprova ona iha final global iha fevereiru 2023 ne’e, CNCTI iha planu atu halo uluk sensibilizasaun ba komunidade maibé sei hein Governu foun.
Notisia Relevante: CNCTI husu Governu foun fó prioridade ba traballu infantil
“Ami servisu hamutuk ho organizasaun internasionál ne’ebé mak tau-matan ba labarik hanesan UNICEF hodi implementa projetu-lei ba labarik ne’ebé mak parlamentu nasionál aprova ona iha 7 fevereiru 2023. Maibé, presiza tau orsamentu boot hodi bele implementa. Ita hanoin halo uluk lai sensibilizasaun no ida-ne’e mós sei hein Governu foun mai, tanba sensibilizasaun ne’e presiza osan boot,” Aniceto Leto Soro hateten ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin Hudi Laran, Dili, kuarta (31 maiu 2023) ne’e.
Leto Soro hateten, CNCTI nia prinsípiu mak halo sensibilizasaun uluk nune’e ema bele hatene atu bele halo medida implementasaun, maibé agora seidauk bele tanba iha mudansa problema ka situasaun ida-ne’ebé mak defisil atu implementa.
Liuhosi projetu-lei protesaun labarik ne’, tuir nia, iha benefísiu tanba limita ona atividade labarik nian liu-liu labarik sira hala’o traballu infantil.
“Lei sempre iha benefísiu, laiha lei ida mak mai para atu estraga fali futuru ka Estadu. Importante mak instituisaun kompetente ne’ebé mak atu implementa lei ne’e iha meui ida. Meiu ne’e la’ós rekursu umanu de’it, maibé presiza iha osan. Nune’e, liuhosi lei ne’e labarik iha direitu hodi asesu ba edukasaun no sei la halo servisu traballu infantil nian,” nia hateten.
Maibé, nia dehan, presiza investe tau osan hodi halo sensibilizasaun, ezemplu Timor-Leste iha suku 425 entaun presiza osan boot para halo sensibilizasaun ba suku sira hotu.
Tanba, tuir nia, labarik barak ne’e mai hosi suku, inan-aman sira mós mai hosi suku, entaun tenke to’o iha suku nune’e prevene labarik sira labele mai Dili no labele halo servisu hodi estraga sira-nia fíziku ka dezenvolvimentu.
“Ita presiza osan boot maizumenus suku ida ita presiza $5.000, ita sura ho ema ne’ebé mak mai tuir workshop ne’e tenke han $5. Tanba ne’e, ita espera iha governasaun foun mai bele tau osan boot,” nia dehan.
Tanba, agora CNCTI hetan apoiu boot hosi UNICEF ho ILO hodi fó formasaun kona-ba violénsia ba parte relevante sira iha munisípiu hotu-hotu no foin halo iha munisipiu Ainaro semana kotuk liuba.
“Hanesan tékniku ami prontu ona, ne’ebé mak atu implementa planu ne’e. Planu ne’e, la’ós ministériu ida de’it mak implementa, ministériu interligadu no defende ba kazu asuntu sosiál entaun ministériu sosiál mak tenke hatene ne’e, tenke tau osan. Komisaun ne’e atu halo monitorizasaun lei interasaun ne’e mai hosi liña ministeriál sira mak implementa,” nia hateten.
Tanba neé, nia hein katak Governu foun ne’ebe atus ei mai ne’e bele tau osan hodi bele implementa projetu-lei protesaun ba labarik.
“Ita espera katak governu ida-ne’e labele konsege, ita espera iha governu foun mai hahú husi primeiru anu husi tinan ne’e bele aparova ona planu ne’e. Tanba ita planu tau ona nia prazus husi 2023 to’o 2028. Loloos ita tenke hahú husi 2016, maibé to’o agora, tinan ne’e seidauk aprova. Ita hein katak tinan ne’e Governu aprova ona para ita bele fahe ona informasaun, ba iha instituisaun save sira para atu implementa sira nia servisu,” nia hateten.
Leto Soro hateten, labarik barak mak servisu tanba ki’ak no hosi família kbiit laek sira, bele dehan labarik sira ba servisu ne’e tanba difikuldade família nian, labarik balu nia inan-aman laiha no mate hotu, balun inan iha maibé aman mate, entaun obrigasaun oan tenke ba servisu hodi sustenta família uma laran.
Loron mudiál labarik selebra hanesan parte ida hosi proklamasaun 1925 iha Jenebra iha knferénsia mundiál kona-ba labarik sira-nia moris di’ak.
Loron mundiál labarik ne’e hahú hosi Pastór/Pendeta Dr. Charles Leonard iha tinan 1857, momentu ne’eba nia realiza servisu espesiál ba labarik sira iha igreja sai hanesan ábitu ida selebra kada tinan ne’ebé hanaran Rose Day.
Iha tinan 1949, Fedrasaun Demokrásia Internasionál Feto hasoru malu iha Rusia no harii organizasaun Protesaun Labarik Mundiál dahuluk ka ohin loron koñesidu sai hanesan Loron Mundiál Labarik (International Children’s Day). Hahú hosi ne’e, Loron Mundial Labarik selebra iha mundu rai-klaran iha loron 01 juñu 1950.
Loron Mundiál Labarik ne’e Organizasaun Nasaun Unida (ONU) dekreta liuhosi Deklarasaun Direitu ba Labarik, liuhosi Asembleia Jeral Nasaun Unida iha tinan 1959.
Iha Timor-Leste, liu-liu iha Konstituisaun RDTL artigu 10 (Protesaun ba labarik-oan sira), iha alinea 1 hateten, Labarik sira iha direitu ba protesaun espesiál hosi família, komunidade, no mós Estadu, liuliu hasoru hahalok hotu hanesan la tau-matan, diskriminasaun, violénsia, opresaun, abuzu seksuál no explorasaun.
Iha alinea 2 haktui;, Labarik sira hetan direitu hotu-hotu ne’ebé mundu rekoñese, hanesan direitu sira-ne’ebé hakerek ona iha konvensaun internasionál, ne’ebé estadu aprova no simu ona ka ratifika fila-fila.
Alinea 3 hateten; Labarik hotu-hotu ne’ebé moris iha kazamentu nia laran ka lae, iha direitu hanesan kona-ba protesaun sosiál.
Notisia Relevante: PN aprova projetu-lei protesaun ba labarik iha finál globál
Jornalista : Osória Marques
Editór : Cancio Ximenes