iklan

HEADLINE, KAPITÁL

UNIMICS realiza workshop kona-ba sistema ai-han iha Timor-Leste

UNIMICS realiza workshop kona-ba sistema ai-han iha Timor-Leste

Ámbitu workshop kona-ba Stocktaking Food Systems ho tema ‘Hametin Sistema Ai-Han iha Timor-Leste’, iha salaun Delta Nova, kinta (15/06/2023). Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 15 juñu 2023 (TATOLI)—Unidade Misaun ba Prevensaun Atrofiamentu (UNIMICS) hamutuk ho Organizasaun Nasaun Unida (ONU), kinta ne’e, realiza workshop kona-ba hametin sistema ai-han iha Timor-Leste hodi hamenus númeru má-nutrisaun no stunting to’o 2030.

“Objetivu hosi workshop ohin ne’e, diskute kona-ba progresu sistema ai-han iha Timor-Leste no haree mós nia problema, prepara lista hodi rekomenda ba Governu foun mai hodi kontinua haree sistema ai-han iha Timor-Leste, inklui kontinua investimentu tanba situasaun ne’ebé ita hasoru Timor-Leste iha populasaun 35% moris la ho seguransa ai-han,” Diretór Ezekutivu UNIMICS, Filipe da Costa, hateten, iha salaun Delta Nova.

Notísia relevante : Governu ohin lansa Unidade Misaun Kombate Stunting

Nia dehan, populasaun besik 300.000 iha Timor-Leste ne’ebé moris la ho sistema seguransa ai-han, nune’e presiza tau prioridade tanba bainhira hahán la sufisiente bele fó impaktu iha nutrisaun.

“Ita hotu hatene, Timor-Leste nia númeru má-nutrisaun, nu’udár nasaun daruak ne’ebé sofre má-nutrisaun a’as iha mundu, hahú hosi labarik kiik menus tinan-lima besik 47% mak sofre stunting, ida-ne’e mosu kauza konsumu hahán ne’ebé la saudável. Espera Governu foun mai bele tau atensaun ba situasaun ida-ne’e,” nia akresenta.

Ekipa prepara ona Stock Talking Update ba workshop ida-ne’e, nune’e Governu foun mai bele haree hodi partisipa eventu internasionál kona-ba sistema ai-han iha Roma ne’ebé Timor-Leste hetan konvite hosi ONU iha fulan-jullu nia klaran.

Iha fatin hanesan, Diretora Jerál Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Odete do Céu Guterres, hateten, kona-ba seguransa ai-han nian, Governu iha planu no estratejia ba tinan 2022-2025 ne’ebé sei foku hasa’e produsaun agríkola iha rai-laran.

“Estratejia ida-ne’e ita presiza investe maka’as iha setór agríkola, prinsipalmente ai-han ne’ebé nu’udár ne’ebé ema konsumu loron-loron hanesan hare, batar no seluk tan, ita presiza hasa’e produsaun tanba hetan apoiu hosi Food and Agriculture Organization (FAO) desde tinan 2000,” nia informa.

Atividade ne’e partisipa hosi reprezentante MAP, FAO, World Food Programme (WFP), World Health Organization (WHO), nited Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), reprezentante ONU inklui entidade relevante seluk.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!