iklan

HEADLINE, IMAJEN

MS sesante relata progresu servisu saúde ba ministra foun

MS sesante relata progresu servisu saúde ba ministra foun

Ministra Saúde sesante, Odete Maria Freitas Belo. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 03 juñu 2023 (TATOLI) – Ministra Saúde Sesante, Odete Belo, ohin iha serimónia entrega, relata servisu no susesu ne’ebé atinji durane ninia mandatu ba Ministra foun, Elia dos Reis Amaral.

Iha ninia aprezentasaun, Minsitra Odete relata katak durante ninia mandatu tinan tolu konsege lori mudansa signifikativu lubun ida ba iha Ministériu Saúde hanesan finaliza revizaun ba Lei Sistema Saúde, estabelesimentu Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL), no hadia’k Jestaun Rekursu Umanu.

“Ami mos estabelese unidade onkologia, no unidade kardiaku iha Lahane no RAEOA. Maske seidauk kompletu ho ekipamentu mediku esensiál sira, maibé ita inisia daudaun ona. Estabelesimentu unidade hirak ne’e mai kedas ho formasaun mediaku espesialista sira iha Cuba,” Ministra Saúde Sesante, Odete Belo relata susesu serbisu saúde ba Ministra foun, iha Palácio das Sinzas, segunda ne’e.

Nia hato’o katak objetivu husi establesimentu unidade hirak ne’e atu fo asesu servisu saúde diak ba Timoroan hotu hodi hamenus transferénsia pasiente ba rai-li’ur. “Progresu hirak ne’e esensiál tebes ba fortalesimentu institusionál saúde iha Timor-Leste.”

Ministra sesante ne’e relata katak durante ninia mandatu konsege kria dekretu-lei hodi estabelese estatutu no rejimentu interna HNGV nian.

Nia informa katak iha ninia mandatu, MS preokupa tebes ho atendimentu moras kontasioza no moras naun-kontasioza sira.

“MS halao ona serbisu hamutuk ho Organizasaun Mundial Saúde (OMS) hodi identifika no halo levantamentu dadus ba moras naun kontasioza sira hanesan kankru, diabetes, kardiaku no seluk tan,” nia esplika.

Liuhusi serbisu hamutuk ho parseriu dezenvolvimentu sira, hanesan WHO, United Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), United Nations Population Fund (UNFPA), Japan International Cooperation Agency (JICA), Korea International Cooperation Agency (KOICA), Department of Foreign Affairs and Trade (DFAT), United States Agency for International Development (USAID), no Birgada Mediak Cubano, MS konsege halo atijimentu signifikante iha área kuidadu primária hanesan saúde maternál infantil, tuberculosis, malaria, imunizasaun, kontrola moras naun kontasioza.

 

“Kontrola moras naun kontasioza sira mak hanesan kotrolu tabaku liu husi hasae taxa, reduz bebidas asukaradas, eliminasaun moras malaria, no seluk tan,” nia dehan.

Durante ninia mandatu, MS mos tau esforsu makaas ba kombate ra’es-badak (stunting0 liuhusi program susu-been esklusivu, no estabelese lei kontrola susu-been formula, no inísia polítika planeamentu familiar. “Presiza mós iha kontinuisaun ba fornesimentu suplementu nutritivu ba labarik no inan isin rua sira hodi kombate ma nutrisaun iha Timor-Leste.”

Odete dehan persiza tau atensaun ba problema ne’ebé sei kontinua eziste iha seitór saúde hanesan stock out ai-moruk no ekipamentu médiku.

Iha ninia rekomendasaun, Odete hatoo katak Governu foun persiza tau atensaun ba estatutu no padraun prosedimentu operasionál ospitál rejionál sira nian hodi kria rede entre HNGV, hospitál rejionál, sentru saúde no postu saúde sira.

Odete mós sujere atu governu foun persiza kontinua programa ne’ebé fó asesu saúde ba komunidade rurál sira, inklui, klínika movel, saúde família, no Programa Servisu Integradu Saúde Komunitária (SISCA). “Program hirak ne’e importante tanba foku ba servisu kuidadu saúde primária.”

Nia mós husu Ministra Saúde foun atu kontinua hadi’ak liutan servisu kuidadu saúde sekundária.

“Ha’u hato’o agradese-ua’in ba parseiru dezenvolvimentu, ba embasadór sira no ba ajénsia ONU tomak ne’ebé mak apoiu MS durante ha’u-nia mandatu nu’udar Ministra Saúde,” Odete konklui.

 

Jornalista: Filomeno Martins

Editor: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!