iklan

HEADLINE, SOSIEDADE SIVĺL

FONGTIL rekomenda IX Governu aloka orsamentu boot ba setór produtivu

FONGTIL rekomenda IX Governu aloka orsamentu boot ba setór produtivu

Natar iha área Komu-Oli iha suku Uani-Uma, postu Uatucarbau, munisípiu Viqueque. Imajen/Vitorino Lopes da Costa

DILI, 17 agostu 2023 (TATOLI)—Fórum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) husu ba IX Governu atu aloka orsamentu boot ba setór produtivu.

“Iha tempu badak ita sei halo diskusaun Orsamentu Retifikativu, hotu sei kontinua diskusaun Orsamentu Jerál Estadu 2024, ami rekomenda ba Governu tenke investe maka’as iha setór sira ne’ebé ami konsidera produtivu hanesan agrikultura no turizmu,” Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto ‘Koko’, hateten ba Agência Tatoli, iha ninia knaar fatin, Caicoli, kinta ne’e.

Nia dehan, Governu presiza tau prioridade ba setór rua ne’e tanba bainhira dezenvolve ho di’ak sei sai hanesan fonte alternativu ba rendimentu doméstika nasaun.

“Atu halo investimentu ba área agrikultura no turizmu, kada tinan Governu tenke aloka orsamentu liu 10%, nune’e bele halo investimentu ho di’ak. Setór agrikultura bele asegura intervensaun iha terrenu, liu-liu fó insentivu ba grupu agrikultór sira bele halo produsaun hodi kontribui iha rai-laran, enkuantu ba setór turizmu bainhira iha orsamentu boot bele asegura joven produtivu sira bele halo buat di’ak liga ba turizmu iha rai-laran, la’ós hotu-hotu bá buka serbisu iha li’ur. Tempu to’o ona atu asegura setór produtivu sira tanba ho ida-ne’e mak bele asegura dezenvolvimentu ekonomia iha ita-nia rai,” nia akresenta.

Notísia relevante : Organizasaun mundiál husu ba Governu kontinua investe iha setór agrikultura sustentável

Antes ne’e, Governu sesante iha tinan 2021 hili suku lima sai pilotu ba programa dezenvolvimentu turizmu komunitáriu no konsege  inaugura hotu iha maiu 2023.

Governu aloka orsamentu ba suku lima hanesan suku Maubisse postu administrativu Ainaro Vila ho orsamentu $41.070, suku Nunumoge postu administrativu Hatubuilico $49.765 no suku Uaimoritu postu administrativu Viqueque Vila $16.000, suku Uailili postu administrativu Baucau vila $20.000 no suku Seloi postu administrativu Aileu $49.900.

Hadi’a irrigasaun

Dezenvolvimentu setór agrikultura la sees hosi irrigasaun di’ak iha territóriu tanba ne’e Diretór Ezekutivu FONGTIL rekomenda Governu hadi’a irrigasaun sira hodi bele hasa’e produsaun agríkola iha rai-laran, tanba durante ne’e kestaun irrigasaun a’at sempre sai preokupasaun ba povu agrikultura sira.

Tuir Valentim da Costa, Governu presiza hadi’a irrigasaun sira tanba bainhira halo aditoria sosiál FONGTIL deskobre katak polítika Governu nian atu eleva produsaun hare rai-laran ne’e iha dezafiu lubuk ida tanba instrumentu sira ne’ebé bele ajuda hasa’e produsaun ladún di’ak.

“Ida-ne’e Governu tenke tau atensaun sériu oinsá normaliza sistema irrigasaun hodi hasa’e produsaun agríkola iha rai-laran hodi garante kualidade ai-han nutritivu iha Timor-Leste, tanba ita sei dependénsia maka’as ba produtu importasaun,” nia tenik.

Tanba ne’e, Reprezentante sosiedade sivíl ne’e prefere Governu investe iha setór agrikultura hodi bele garante kualidade ai-han nutritivu, nune’e bele fó vantajen ba povu, tanba povu barak mak seidauk iha kbiit atu sosa ai-han nutritivu hosi importasaun. “Ita-nia produsaun agríkola la sa’e tanba kada tinan orsamentu ne’ebé Governu aloka ba Ministériu Agrikultura kiik, la liu 3%, entaun orsamentu ida-ne’e labele ajuda fasilidade hanesan irrigasaun sira ne’ebé a’at iha fatin-fatin.”

Maski Governu anteriór iha inisiativa fó insentivu liuhosi kréditu suave, maibé nafatin iha dezafiu iha rekezitu sira, hosi parte lei nian, tanba ne’e labele permite ba grupu agrikutór sira atubele halo kréditu ba movimentu produsaun iha terrenu.

“Situasaun sira ne’e ha’u hanoin Governu bele haree hodi ajuda grupu agrikutór no setór privadu sira ne’ebé halo investimetu iha área produsaun rai-laran hodi bele eleva produsaun, liu-liu konsumu dométiku,” Diretór Ezekutivu tenik.

Tuir dadus analiza ne’ebé Governu sesante fó sai, Timor-Leste presiza foos importasaun tonelada 70.000, ne’ebé hatudu produsaun iha rai-laran seidauk responde ba nesesidade doméstika. Produsaun rai-laran menus bele fó impaktu ba setór saúde, liu-liu má nutrisaun tanba laiha garante kualidade ai-han nutritivu.

“Ida-ne’e kontribui ba ita-nia nesesidade doméstika uma-kain, hanesan ai-han nutritivu, entaun ida-ne’e bele kontribui ba númeru má nutrisaun no raes badak, ne’ebé tuir dadus Timor-Leste iha labarik afeta má nutrisaun 47,1%. Ha’u hanoin tempu ona Governu tenke halo asaun, liu-liu haree rai produtivu sira ne’ebé seidauk utiliza ho di’ak bele halo investimentu ho di’ak tanba liuhosi ida-ne’e mak ita bele mellora ka eleva produsaun rai-laran hodi asegura ita-nia nesesidade doméstika,” nia tenik.

Noa haktuir, tinan tolu ba kotuk, iha tempu COVID-19 Timor-Leste sofre iha produsaun agríkola tanba iha rai-laran laiha nesesidade produsaun ne’ebé bele asegura nesesidade doméstika, tanba ne’e tenke hola hosi li’ur maibé agora bele investe ona setór produtivu sira asegura nesesidade iha nível nasionál.

Antes ne’e, Governu aloka $28.345.619 ba Ministériu Agrikultura iha Orsamentu Jerál Estadu  2023.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina  

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!