DILI, 07 setembru 2023 (TATOLI) – Vise Primeiru Ministru no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitaria, Mariano Assanami Sabino, informa Timor-Leste presiza aprova tan ba lei balun hafoin bele priénse kriteria hodi adere ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).
“Lei hotu ne’ebé ita presiza atu tuir rekezitu ne’e, kuaze lei hamutuk 20, maioria sei aprova iha Konsellu Ministru no rua ka tolu hanesan ne’e Governu aprova sei lori ba Parlamentu Nasionál, nune’e bele aprova”, Assanami dehan ba jornalista-sira iha Palásiu Governu, ohin.
Lei 20 ne’ebé Governu Timor-Leste presiza halo aprovasaun mak lei ba merkadu livre, lei ba investimentu, lei ba dijitalizasaun no seluk tan.
Nia dehan, lei hirak ne’e importante liu kona-ba oinsa bele garante merkadu livre ho estandarizasaun taxa ne’ebé mak atu implementa.
“Lei ida mós mak kona-ba dijitalizasaun, ida ne’e Ministériu Telekomunikasaun mak sei toma konta hodi haree, maibé Governu ida ne’e fó hela prioridade ba planu Governu, orsamentu retifikativu. Tuir sira nia haree ita atu adere iha 2024 maibé tempu ne’e badak tebes ba ita atu halo aprovasaun ba lei hirak ne’e maibé Governu sei esforsu”, nia relata.
Nia hatutan, bainhira Timor-Leste adere ba OMK nia vantajen boot mak haluan liután merkadu no Timor-Leste tenke iha produsaun ne’ebé makas hodi kompete.
“Ida ne’e mak ita tenke investe makas iha rekursu umanu atu ita tama ona iha organizasaun ne’e ita bele kompete iha merkadu internasionál sira, Governu tenke investe mós iha setór produtivu sira atu kompete”, nia relata.
Progresu atuál Timor-Leste nia negosiasaun ba OMK iha Multilaterál, Plurilaterál no Bilaterál
Progresu multilaterál nian avansadu tebes tanba hela de’it rekezitu oituan atu bele kompleta negosiasaun iha Multilaterál.
Enkuantu iha bilaterál nian, Timor-Leste asina ona akordu ho nasaun membru hirak ne’ebé iha interese asesu merkadu ba bens no servisu nasaun barak mak konsege liu ona no hela de’it nasaun rua mak sei iha prosesu negosiasaun hanesan Indonézia no Estadus Unidus Amerika (EUA).
Iha plurilaterál Timor-Leste kompleta ona negosiasaun iha parte agrikutura nian liuliu haree subsídiu ba setór agrikola no iha parte seluk iha plurilaterál nian Timor-Leste mós kompleta ona Joint Inisiative on Service Domestic Regulation (JISDR) ne’ebé ligadu liu ho reforma ba lisensiamentu komersiál nian ne’ebé Timor-Leste sei presiza negosia hafoin gradua hosi LDCs.
Iha parte seluk, Timor-Leste halo hela esforsu bainhira halo aprovasaun iha Konsellu Ministru deklara mós hola parte ITA no akordu refere iha espansaun rasik ka bolu ITA II.
Iha sorin seluk, Timor-Leste mós halo negosiasaun nivél bilaterál ne’ebé mak agora hola parte mós hanesan asesu ba merkadu.
Progresu negosiasaun atuál hatudu katak negosiasaun multilaterál besik finaliza ona no ida ne’ebé presiza haree, parte ida ne’ebé hakerek multilaterál, plurilaterál no bilaterál prosesu negosiasaun ne’ebé sai hanesan rekezitu hodi sai hanesan membru OMK kuaze remata ona.
Sekretariadu OMK rekoñese ona Timor-Leste nia adezaun hanesan prosesu ida ne’ebé mak avansadu no kompara ho nasaun 24 seluk ne’ebé liu hela prosesu negosiasaun Timor-Leste mak iha númeru primeiru hatudu Timor-Leste nia progresu avansadu.
Hatudu iha Timor-Leste nia roteiru ba adezaun nian bele adere iha tinan ne’e depende ba konskluzaun hosi negosiasaun liuliu iha área bilaterál ne’ebé ladún sai hanesan problema ba Timor-Leste atu adere.
Prosesu sira durante ne’e
OMK nu’udar organizasaun internasionál únika ne’ebé regula atividade komérsiu internasionál nian. Organizasaun ne’e harii iha tinan 1995 no prezensa OMK ho nia objetivu bazea ba akordu hodi fo auxília ba produtór sasan, esportadór no importadór hosi kada nasaun hodi dezempeña sira nia atividade komérsiu tuir regra internasionál nian hodi garante seguru no transparénsia.
Ba Timor-Leste nia esforsu hodi adere ba OMK inisia kedas iha loron 7 Dezembru 2006 liuhusi kriasaun Grupu Traballu. Depois tinan 14 kriasaun Grupu Traballu hodi prepara dokumentu nesesáriu sira haktuir husi regra OMK nian, maka iha loron 1 Outubru 2020, Timor-Leste realiza enkontru Grupu Traballu dahuluk ho nasaun membru OMK sira hodi diskute ho klean kona-ba seriedade Timor-Leste nia proposta kona-ba adezaun atu sai membru ba OMK.
Ho ninia prinsípiu loke espasu fronteira teritoriál hodi fornese garantia bazea ba “Móst-Favored-Nation Principle-MFN, hodi la hamósu tratamentu naun diskriminatóriu entre país membru sira ho kompromisu transparênsia husi atividade hotu, fó esperansa ba kompromisu Governu Timor-Leste hodi bele konvense pais membru OMK sira kona-ba Timor-Leste nian dejezu forte iha prosesu ne’e.
Kompromisu ne’e realiza liuhosi Reuniaun Grupu Traballu Daruak (Second Working party Meeting-SWPM) loron 29 Jullu 2021, modera husi Embaixadór Portugal, Rui Macieira, ne’ebé sai mós Prezidente Grupu Traballu Timor-Leste nian.
Delegasaun Timor-Leste lidera husi Xefe Negosiadór Adezaun Timor-Leste ba OMK, atuál Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral konsidera katak reuniaun ne’e nu’udar reuniaun ofisiál hodi responde ba demanda husi pais membru kona-ba Timor-Leste nia pontualidade hodi prepara dokumentu nesesáriu sira haktuir husi konkordánsia entre Sekretariadu OMK iha Jenebra ho Governu Timor-Leste hamutuk ho pais membru OMK sira.
Reuniaun Grupu Traballu Daruak hatudu sinál pozitivu ba pozisaun Timor-Leste nian ne’ebé hato’o husi pais membru OMK sira kona-ba vontade Timor-Leste hodi adere ba OMK. Husi kontinente Europea, liuhosi reprezentante Uniaun Europea elojia no apresia tebes ba esforsu Governu Timor-Leste nian iha faze preparasaun no elaborasaun dokumentu nesesáriu sira haktuir husi regra OMK nian.
Nune’e mós husi kontinente Amérika liuhosi reprezentante Estados Unidos Amerika (EUA) hato’o mós apresiasaun ba esforsu hirak ne’e hodi suporta vontade Timor-Leste sai membru OMK. Husi kontinente Asia, pais sira hanesan Xina, Indonézia no Korea do Sul fo sira nia apoiu tomak ba esperansa no kompromisu Timor-Leste nian atu sai membru OMK.
Iha parte seluk, Austrália hodi salienta sira nia kompromisu atu kuntinua deklara ho totalmente kumpremetidu apoiu Timor-Leste nia setór ekonomia dezde pais ne’e hetan ninia independénsia hodi bele sai membru OMK no hato’o mós solidariedade ba dezastre ne’ebé akontese iha tinan 2020.
Nasaun Nova Zelándia hato’o mós sira nia apoiu másimu ba esforsu Timor-Leste hodi sai membru OMK. Ikus liu, reprezentante nasaun husi g7+ nian hatoo apoiu totál ba Timor-Leste nia adezaun ba OMK.
Kompromisu husi pais membru OMK hirak ne’e kontinua fo hanoin nafatin ba Timor-Leste kona-ba afirmasaun hodi loke espasu ba merkadu nasionál husi komérsiu internasionál
apropriadas ho nia flexibilidade adekuada hodi konsidera nu’udar asistensia dezenvolvimentu sustentável kona-ba redusaun pobreza hodi harii paz no estabilidade.
Iha sorin seluk, pais membru OMK sira kontinua husu ba Timor-Leste kona-ba asesu merkadu livre tenke hetan akompañamentu ho polítika nasionál ho lejislasaun apropriadu ne’ebé adekuada hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku haktuir husi nesesidade no aspirasaun país membru sira tuir regra OMK nian.
Ho nune’e nasaun membrus OMK sira kuntinua husu ba Governu Timor-Leste hodi priénse pedidu hirak ne’ebé mak hato’o husi pais membru sira durante faze negosiasaun antes 31 agustu 2021 maka hanesan intesiva negosiasaun bilaterál hodi proativa aprosima membru pais hodi finaliza dokumentu negosisaun bilaterál hirak ne’ebé seidauk kompleta.
Husu mós ba Governu Timor-Leste atu haree kestaun kona-ba planu asaun lejislasaun nian antes hakat ba faze reuniaun tuir mai. Hodi nunee, pais membru sira bele hatene kona-ba esforsu Timor-Leste nian iha prosesu hirak ne’e.
Iha sorin seluk, pais membru OMK husu mós ba Governu Timor-Leste hodi bele fornese tabela apoiu agrikultura nian bazea ba pedidu husi pais membru sira antes realizasaun enkontru tuir mai.
Dokumentu nesesáriu sira ne’ebé presiza atu kompleta bazea ba pedidu husi pais membru OMK liuhosi Sekretariadu OMK iha Jenebra, elabora husi ekipa Grupu Traballu Timor-Leste nian ne’ebé mai husi timoroan rasik husi instituisaun Estadu sira no mós ajénsia autonoma hirak ne’ebé lidera husi Sekretariadu Adezaun Timor-Leste ba OMK husi MKAE.
Reuniaun Grupu Traballu Daruak ne’ebé fasilia hosi Sekretariadu Adezaun Timor-Leste ba OMK husi MKAE hala’o iha salaun enkontru Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no hetanpartisipasaun másimu husi membru Governu hanesan Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral, Ministru Finansas, Rui Gomes, Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, Vise-Ministru Komérsiu no Indústria Domingos Lopes.
Jornalista:Hortencio Sancehez
Editór : Zezito Silva