iklan

HEADLINE, SAÚDE

OMS diskute estratejia no intervensaun lakuna servisu saúde

OMS diskute estratejia no intervensaun lakuna servisu saúde

DILI, 20 setembru 2023 (TATOLI) – Diretora Rejionál, Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) Sudeste Aziátiku Poonam Khetrapal Singh diskute ho péritu sira kona-ba estratejia no intervensaun servisu saúde nomeadamente redusaun ba mortalidade maternal.

“Rejiaun ne’e hetan ona melloramentu signifikante iha redusaun mortalidade maibé progresu iha nasaun laran sei la estável. Ita tenke adopta aproximasaun seluk ida atu redúz liután mortalidade maternal, bebé foin moris no labarik bazeia ba sira nia prioridade kontestuál, rekursu ne’ebé disponivel, matadalan no padraun foun OMS nian”, Diretora Rejionál, OMS Sudeste Aziátiku, Poonam Khetrapal Singh dehan iha komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, ohin.

Nia informa, iha enkontru loron da-haat kona-ba estratejia sustentável, aseleradu no inovativu ba redusaun mortalidade maternál, bebé foin moris no labarik, jestór programa nasionál no subnasionál, péritus, sentru kolaborasaun OMS, ajénsia parseiru no ofisiál OMS, aleinde halo revizaun ba situasaun, sei mós kontribui ba estratejia rejionál ne’ebé dezenvolve ona ba melloramentu saúde bebé no labarik sira.

Nune’e mós, indikadór balun la hetan mudansa iha tempu tomak, hanesan 65% husi inan feton ne’ebé hasoru malu ho kna’ar na’in aúde atu konsulta post-natál iha loron rua nian-laran hafoin partu no menus husi metade bebé foin moris hetan kedas susubeen inan iha oras dahuluk.

“Importante katak enkuantu ita hetan melloramentu makas iha kobertura ba pakote intervensaun hanesan atende partu no imunizasaun husi ema kapasitadu, ita tenke esplora solusaun inovativa atu aselera asaun dirijidu ba melloramentu lakuna deliberasaun servisu ho kualidade no kobertura intervensaun hanesan kuidadus intrapartum, fó susubeen inan, kuidadus ba preterm, bebé moris ho todan menus no prevensaun defeitu moris”, Khetrapal dehan.

Rekorda katak iha 2014, rejiaun ne’e foku ona ba esforsu atu redúz mortalidade maternál, bebé foin moris no labarik, hanesan prioridade prinsipál ho implementasaun estratejia no asaun bazeadu-evidénsia.

“Ita tenke halo mudansa estratéjiku ba aproximasaun moris ne’ebé fora husi sobrevivénsia, atu asegura katak inan feton no labarik sira prósperu no atinjé sira nian posibilidade tomak ba saude no moris di’ak”, nia subliña.

OMS lansa foin lais matadalan no padraun kualidade globál ba saude bebé foin moris no labarik kuidadu postnatal, padraun kualidade no bebé todan menus, kuidadu inan kangaroo – entendidu ba reforsa planu nasionál atu hadia servisu saude iha nivél atendimentu hotuhotu.

“OMS komprometidu nafatin atu servisu ho nasaun sira atu suporta polítika ne’ebé redúz mortalidade maternál, labarik no bebé foin moris hodi asegura katak inan idaidak, iha ne’ebé de’it, sira ho bebé ne’ebé sira hahoris no sira nian labarik bele hetan moris di’ak hakat ba oin atu hetan moris saudavél no produtivu”, nia konklui.

Jornalista : Felicidade

Editór : Zezito Silva

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!