DILI, 22 setembru 2023 (TATOLI)—Governu liuhosi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), selebra akordu ho empreza RMS Engineering and Construction no DXN Limited ba instalasaun estasaun aterrajen kabu fibra ótika (CLS, sigla inglés).
Akordu ne’e asina hosi Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, no empreza DXN Limited reprezenta hosi Diretór Ezekutivu, Shalini Lagrutta no empreza RMS Engineering and Construction reprezenta hosi Diretór Operasaun, Erik Stokes.
“Governu asina akordu ho empreza rua atu hahú konstrusaun sivíl ida nomós instalasaun kabu aterrajen iha Bebonuk. Prosesu ne’e la’o kleur, konkursu loke kedas desde Governu anteriór selebra akordu para empreza sira bele hahú konstrusaun,” Ministru Miguel hateten hafoin selebra akordu, iha salaun MTK, Caicoli, sesta ne’e.
Notísia relevante : Governu hein garantia bankária empreza molok selebra kontratu projetu fibra ótika
Konstrusaun ne’e sei realiza hosi empreza RMS Engineering and Construction enkuantu instalasaun aterrajen kabu halo hosi empreza DXN Limited.
“Antes ne’e selebra ona akordu ho empreza Alcatel ne’ebé dada fiu hosi tasi okos, ne’ebé daudaun sira halo hela produsaun kabu iha Fransa. Projetu rua iha Bebonuk ne’e iha parte Timor-Leste no orsamentu mai hosi orsamentu Estadu, entaun tenke hahú ona bazeia ba kontratu katak abríl 2024 tenke termina hodi bele iha ona konesaun ba kabu hosi tasi okos mai,” nia akresenta.
Governante ne’e dehan, iha kontratu prevee buat rua hanesan dever no kontratu, ne’ebé empreza tenke kumpre dever hodi termina projetu tuir kontratu, kuandu lae maka direitu mós labele hetan. Iha kontratu ne’e prevee mós sansaun bainhira empreza sira la kumpre termpu.
“Projetu ne’e tenke termina entre abríl no maiu 2024 tanba empreza Alkatel dada fiu hosi tasi okos maka projetu rua iha Bebonuk seidauk prontu ró-ahi ne’ebé dada fiu ne’e Estadu tenke selu multa kada loron $155.000”, nia espresa.
Ministru dehan, molok selebra akordu, Governu simu ona garantia bankária hosi empreza rua.
“Ha’u simu ona garantia bánkaria mak realiza asinatura ne’e, tuir lei katak tenke iha uluk garantia bánkaria mak bele selebra akordu, kuandu laiha labele realiza,” nia tenik.
Iha biban hanesan, Diretor Ezekutivu DXN Limitada, Shalini Lagrutta, hato’o katak sira-nia empreza iha espesialidade iha área baze dadus, telekomunikasaun, konstrusaun, téknika mákina, eletrisidade no ambiente durante tinan barak.
“Ha’u sente kontente atu sai parte hosi projetu importante no momentu importante iha istória Timor-Leste hodi atu harii estasaun aterrazajen ne’ebé sei transporta fibra ho velosidade di’ak ba rai-laran, agradese tebes bele hola parte hamutuk ho Alcatel no RMS iha projetu ida-ne’e,” nia tenik.
Nune’e mós, Jerente Operasaun iha RMS Engineering and Construction, Erik Stokes, realsa, sira-nia empreza iha ona esperiénsia durante tinan 24 iha Timor-Leste no hala’o ona buat barak ne’ebé kontirbui ba dezenvolvimentu nasaun.
“Fiar katak ho abilidade iha organizasaun no ho númeru enjiñeiru lisensiadu hosi Timor-Leste, maka sei bele garante projetu konstrusaun hodi hala’o ho di’ak liu,” nia subliña.
Orsamentu ba konstrusaun hamutuk millaun $2,4, no instalasaun aterrajen kabu ne’e millaun $1-resin.
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina