DILI, 26 setembru 2023 (TATOLI)—Diretór Nasionál Direitu Promosaun Ema ho Defisiénsia (DNDPED) iha Ministériu Soliriedade Sosiál no Inkluzaun(MSSI), Mateus da Silva, hateten atu dezenvolve lian jestuál ba defisiénsia tilun asesu ba kampu traballu mak presiza kria manuál hodi bele implementa.
Notísia Relevante: Luciano Purificação: “Defisil aprende lian jestuál maibé la sai barreira”
“Bainhira dezenvolve lian jestuál maibé presiza polítika ruma atu orienta liña ministeriál sira liuliu ministériu edukasaun hodi bele eduka labarik sira ho lian jestuál ne’e. Prosesu atu kria manuál ka formatu ida ba lian jestuál ne’e presiza tempu hodi halo negosiasaun ho parte relevante sira, tanba sei halo konsultasaun no diskusaun nune’e sira bele foti desizaun mak bele aselera prosesu ne’e ba oin,” nia dehan ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin Caicoli, tersa ne’e.
Nia esplika, regra ne’e mak hodi bele asegura ninia implementasaun tanba lian jestál ne’e implementa iha instituisaun Estadu no liña ministeriál sira hotu, tanba ne’e presiza hela prosesu legál ka manuál ba lian jestuál mak ema ho defisiénsia tilun mós bele asesu ba servisu no edukasaun iha Timor-Leste.
“To’o agora seidauk iha ema ho defisiénsia tilun ne’ebé mak asesu ba kampu traballu iha instituisaun Estadu sira maibé ita-nia maluk defisiénsia tilun balun hahú ona servisu iha organizasaun defisiénsia nian iha ita-nia rain maibé ita hakarak no planu kria manuál ne’e para sira mós tenke asesu ba servisu no sira mós sai hanesan funsionáriu públiku iha ita-nia rian rasik entaun presiza manuál ka formatu ida propriu hodi implementa,” nia dehan.
Mateus hateten, daudaun ne’e KDTTL mak koko no dezenvolve hela nia prosesu hanesan formatu ka manuál ba lian jestuál ne’e, maibé parte Governu nian mak buka polítika para oinsá implementa no tanba tuir Obejtivu Dezenvolvimentu Sustentánvel (ODS) katak labele husik ema ida iha kotuk.
“Entaun lian jestuál ne’e importante ba ita atu buka polítika hodi bele implementa, nune’e labele husik ema ida iha kotuk. Ema hotu-hotu tenke hamutuk hodi lori dezenvolvimentu iha aspetu saida de’it ba futuru Timor nian. Ho ida-ne’e espera katak Governu kontinua tau planu polítika tanba ita-nia maluk ne’ebé uza lian jestuál kuaze 1000-resin,” nia hateten.
Nia dehan, defisiénsia tilun sira barak mak asesu ba edukasaun iha nivél superior, ezemplu Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) iha departamentu inkluzivu ne’ebé defisiénsia tilun mós asesu ona.
“Tanba ne’e, lian jestuál importante tebes ba ita atu aselera tanba ita-nia ema defisiénsia tilun sira presiza. Daudaun ne’e, ita kria polítika ba lian jestuál nune’e servisu hamutuk ho Organizasaun Klibur Defisiénsia Tilun Timor-Leste no ministériu edukasaun,” nia dehan.
Jornalista : Osória Marques
Editór : Cancio Ximenes




