OÉ-CUSSE, 23 outubru 2023 (TATOLI – Iha trimestre datolu, fulan jullu to’o setembru inklui outubru 2023 ne’e, Departamentu Eletrisidade Timor-Leste (EDTL) iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), rekolla ona reseita ba kofre Estadu hamutuk rihun $80,861.56.
“Reseita ne’e ita hetan liuhosi fa’an pulsa, hosi jullu agostu setembru to’o outubru loron 18 ne’e hamutuk rihun $80,861.56,” Xefe Departementu EDTL Oé-Cusse, Armindo Maria Mendonsa relata, iha Oé-Cusse, segunda ne’e.
Notísia relevante: EDTL Oé-Cusse sei fó sansaun ba konsumidór dada ahi ilegál
Xefe Departementu ne’e, esplika, iha fulan jullu konsege rekolla rihun $16,144.80, fulan agostu sa’e ba rihun $26,433.16, iha fulan setembru tuun fali ba rihun $23,595.00 no iha outubru foin semana tolu, to’o loron 18 ne’e hamutuk rihun $14,393.60.
“Osan hirak-ne’e maka ita hetan hosi fa’an no rejista iha sistema, iha edifisíu sira hanesan NGO, kompañia no KBRI, sira selu direita iha banku depois mak lori invoice mai iha EDTL, ne’ebé iha trismestre datolu ne’e, bo’otliu trimestre primeiru no segundu, tanba durante ne’e ami hala’o verifikasaun kada uma-kain, tanba foin daudaun sistema monu, balu halo koneksaun subar, maibé konsege hadi’a fila-fali, no komesa sosa fali ona,” nia katak.
Xefe Departementu ne’e, afirma, desde 2015 to’o 2023 EDTL Oé-Cusse konsege rekolla millaun $1,896,585.02 hatama ona iha kofre Estadu.
“Maibé ida-ne’e simu hosi sistema ne’ebé EDTL faan la inklui token sira seluk, tanba balu bele hola iha Timor-Telecom, mosan, no balu hola hosi Díli no loza balun,” nia subliña.
Tanba, nia dehan, totál prepago iha Oé-Cusse kuaze rihun neen (6000) maka komunidade sira uza ona, no taxa ne’e mós la envolve multa hosi konsumidór-ne’ebé dada ilegál, maibé ne’e taxa ba prepago nian ne’ebé faan liuhosi sistema EDTL nian.
Notísia relevante: Populasaun Oé-Cusse maioria asesu ona enerjia elétrika
Nia fundamenta, daudaun ne’e konsumidór ne’ebé uza de’it iha zona sentrál sub-rejiaun Pante Maaksar, iha sub-rejiaun seluk Oésilo Pássabe no Nítibe seidauk monta, tanba parte EDTL sei rekolla hotu dadus kada transformadór sira maka foin halo sensibilizasaun ba komunidade molok halo instalasaun.
“Kuandu monta ona, parese ita uza de’it MCB (Miniature Circuit Breakers) ampere, ita sei implementa bazea regulamentu ne’ebé antes ne’e autoridade anúnsia ona ba iha públiku sei selu kada ampere,” Armindo Mendonsa tenik.
Xefe departementu ne’e realsa katak, durante ne’e difikuldade ne’ebé infrenta iha Oé-Cusse maka, komersiál no distribuisaun, tanba sistema kontrolu sentraliza hosi EDTL nasionál, tan ne’e dalaruma akontese sistema monu persiza tempu halo konsultasaun iha nasionál.
“Ida-ne’e maka afeita ba komersiante sira dalaruma lamenta no mós dalaruma meteran falla, presiza númeru baixo tensaun sei konsulta ba nasionál, hein tempu maka foin bele hadi’a kontadór sira maibé se kontadór ladi’ak monta fali foun,” nia afirma.
Notísia relevante:Trimestre dahuluk 2023, EDTL Oé-Cusse kontribui reseita rihun $74-resin
Entretantu, totál taxa rekolla hahú hosi 2015 to’o 2023 ne’e hamutuk millaun $1,896,585.02, komposta hosi 2015 rekolla rihun $84,588.15, 2016 rekolla $180,485.00, iha 2017 rekolla $273,800.85.
Nune’e mós iha 2018 rekolla $315,080.31, iha 2019 rekolla $248.586.61, iha 2020 rekolla $156,624.65, iha 2021 rekolla $276,557.68, ba fali 2022 rekolla $360,861.77 no iha janeiru 2023 EDTL rekolla rihun $17,547.00.
Purtantu, totál funsionáriu ne’ebé presta servisu iha Departementu Eletrisidade Oé-Cusse hamutuk na’in-63 komposta hosi permanente no kontratadu.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo